Haridusvaldkonna filmi- ja meediakonverents: filmikirjaoskusest meediapädevuseni
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut tõi rahvusvahelisele filmi- ja meediakonverentsile kokku haridustöötajad üle Eesti.
Konverentsi inspiratsioonikõned leidsid aset 7. ja 8. aprillil, millele järgnesid töötoad. Konverentsi avasid Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Inspiratsioonikõnelejad-koolitajad tulid konverentsile Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist ja Taanist.
"Täna me saame kõik aru, kui tõsine on olukord ja kui oluline on see, et meil kõigil oleks analüüsivõime ja kriitiline meel ja samuti ka loomingulisus, mis aitaks meil nende pidevalt muutuvate oludega toime tulla,” rääkis Saks.
Arendusprorektor Katrin Saks tõdes, et veel mõni aeg tagasi oli meediapädevus üsna ebaselge mõiste. Ta tõi välja, et väga aktiivselt tuli esile valeuudiste mõiste peale USA presidendivalimisi 2016. aastal. Kogu probleemi ulatust hakati Saksa sõnul tajuma aga pandeemia ajal – pandeemiaga kaasnes ka infoteemia. "Ja see tegi olukorra palju selgemaks ja ka valusamaks, kuid täna me ei räägi enam probleemist, vaid me räägime sõjast," sõnas Saks. Ta lisas, et ühiskonnas võidakse küll arutada, et kui palju sõda Ukrainas on meie enda sõda. "Aga üks on küll kindel, et infosõjas me oleme juba päris tükk aega ja kuigi infosõda ei tapa, siis haavata saab selles sõjas küll," ütles Saks. "Täna me saame kõik aru, kui tõsine on olukord ja kui oluline on see, et meil kõigil oleks analüüsivõime ja kriitiline meel ja samuti ka loomingulisus, mis aitaks meil nende pidevalt muutuvate oludega toime tulla,” rääkis Saks.
"Rohkem kui kunagi varem on praegu oluline eristada fakti ja arvamust, kontrollida infoallikaid ning saada aru sõnumite varjatud eesmärkidest," rõhutas Vinter-Nemvalts.
Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts tõi välja, et infosõja eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste ja nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine. "Me elame kahtlusteta praegu ajastul, mil iga inimene saab endale ise valida sobiva inforuumi," rääkis Vinter-Nemvalts. Lisaks tõi ta välja, et sotsiaalmeedia algoritmid tekitavad kõlakodasid, kus inimene saab valida infot, mis talle sobib ja mis omakorda võimendub. "Rohkem kui kunagi varem on praegu oluline eristada fakti ja arvamust, kontrollida infoallikaid ning saada aru sõnumite varjatud eesmärkidest," rõhutas Vinter-Nemvalts. Ta tõi välja, et Maailma Majandusfoorum on koostanud nimekirja tulevikus vajaminevatest oskustest, mis tagavad inimesele ühiskonnas edukas olemise. Just kriitilise mõtlmise oskus paigutub nimekirjas esimesele kohale. "2025. aastaks on prognoositud, et tööturg vajab eelkõige kriitiliselt mõtlevaid ning uuendustele suunatud häid probleemilahendajaid, kes on valmis järjepidevalt ja aktiivselt õppima ja kes valdavad erinevaid õpistrateegiaid," selgitas Vinter Nemvalts.
Kahepäevasel konverentsil kõnelesid ja jagasid parimat praktikat nii rahvusvahelised kui ka kodumaised haridusinnovaatorid. Eesmärk oli inspireerida õppeprotsessi filmikirjaoskuse ja meediapädevuse loovate meetoditega rikastama. Mõlema päeva praktilistes töötubades said haridustöötajad nippe ja oskusi, mida igapäevatöös kasutada. Linastus ka Marje Tõemäe äsja esilinastunud dokumentaalfilm “Sellest saab meie suvi”.
Konverents korraldati koostöös Eesti Filmi Instituudiga projektis “Film ja meedia hariduses (FAME3)”, mida rahastas Nordplus Horizontal 2020.
FAME3 oli järjekorras kolmas konverents pikaajalises võrgustiku ja õppematerjalide loomise koostööprojektis. Eesmärgiks on filmikirjaoskuse ja meediapädevuse teadmiste suurendamine ühiskonnas ning hariduslike õppevahendite ja -materjalide jagamine õpetajatele ja haridustöötajatele. Varasemad FAME konverentsid on toimunud 180 osalejaga 2019. aastal Eestis BFMis, 2021. aastal Lätis ja nüüd 150 osalejaga taas TLÜs, BFMis.