Raul Talmar alustab tööd Euroopa Koorimuusika assotsiatsiooni asepresidendina
Euroopa Koorimuusika assotsiatsiooni, mille kauaaegne liige on ka Eesti Kooriühing, kuuluvad kooriorganisatsioonid üle Euroopa. Novembris aset leidnud peaassambleel valiti üheks asepresidendiks TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar.
Iga kolme aasta tagant valitakse uus juhatus, mille liikmed kandideerivad liiduna. Valitud juhatus valib omakorda enda keskelt presidendi ja asepresidendid. “Ma arvan, et minu asepresidendiks saamise tagapõhi peitub Eestis toimunud 2018. aastal Europa Cantat festivali kordaminekus,” rääkis Talmar, kes oli liidu juhatuse liige ka eelmisel kolmel aastal. Mainitud festival on Euroopa Koorimuusika assotsiatsiooni tuntuim sündmus, mille järjepidev toimumine sai alguse juba 1961. aastal. Festival on koorilaulja keskne ja ainulaadne, kuna seal ei võistelda, vaid eesmärgiks on laulja areng.
“Võib-olla me anname iseendale valesid signaale, et me oleme jube head, sest eestlastel on laulupeo traditsioon, kuid see ei ole ainuüksi paraku piisav,” sõnas Talmar.
Värske asepresident sõnas, et Eesti koorilauljate hulk, kes on käinud näiteks eelpool mainitud Europa Cantatil on üsna korralik, kuid osalejate arv võiks olla tegelikult palju suurem. “Võib-olla me anname iseendale valesid signaale, et me oleme jube head, sest eestlastel on laulupeo traditsioon, kuid see ei ole paraku piisav,” kritiseeris Talmar. Ta leiab, et igal maal on pakkuda midagi põnevat ja huvitavat ning Euroopas on maid, kus koorilaulukultuur on kõrgem kui Eestis või kus on paremad vokaalsed õpetused. “Maailmas endale nime teinud dirigente ei tule meie juurde iga päev, kellega väga lähedalt koostööd saaks teha – kuid Europa Cantatil see võimalus on. Ma väga loodan, et see teadmine jõuab Eesti koorilauljateni ajapikku veelgi enam,” sõnas ta.
Isiklikud eesmärgid uues rollis
Talmar on näinud Ukraina ja Valgevene kooriliikumise olukorda lähemalt, sestap on tema soov tõmmata Lääne-Euroopaga võrreldes keerulisemates olukordades olevaid riike kooriliikumisse tugevamalt sisse. “Pean Eestit üheks oluliseks kohaks ida ja lääne vahel, sest asume küll idas, kuid arvan, et oma mõtteviisilt ja tegutsemislaadilt kuulume Lääne-Euroopasse,” selgitas Talmar ja lisas, et see positsioon võimaldab võtta eesmärgiks uute müüride tekke vältimise kultuurilisel tasemel. Ida-Euroopa osatähtsus muutub ajaga järjest suuremaks, mida näitab ka järgmise Euroopa Koorimuusika ühingu peaassamblee toimumiskoht – Serbia, Novi Sad.
Eestist on varem olnud juhatuses Aarne Saluveer ja Kaie Tanner, kes on teinud organisatsioonis pikaaegset ja head tööd. “Tundub, et Euroopa pildis on eestlaste kohalolek ja ideed aktsepteeritud ja loodetavasti ka vajalikud,” sõnas BFMi kooridirigeerimise dotsent lõpetuseks.
