Üliõpilased puutuvad info üleküllusega kokku, aga tihti ei näe selles probleemi

Viimasel kümnendil on palju räägitud info üleküllusest, mille on kaasa toonud infoühiskonnale omased tohutud andmehulgad ning nende säilitamist, töötlemist ja kasutamist tõhustavad info- ja kommunikatsioonivahendid. Tallinna Ülikooli infoteaduse professori Sirje Virkuse, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu peareferendi Sigrid Mandre ja Elise Palsi uuringust nähtus, et tudengid puutuvad tihti informatsiooni üleküllusega kokku, kuid umbes pooltele uuritutest see ei ole olnud probleem. Uuringu tulemusi kajastavas artiklis „Information Overload in a Disciplinary Context“ uuriti 82 üliõpilase kogemusi info üleküllusega ning küsiti, kas ja kuidas erinevate erialade üliõpilased sellega toime tulevad. Uuring viidi läbi psühholoogia, matemaatika, informaatika ja infoteaduse erialade tudengite hulgas. Selgus, et sõltuvalt erialast ei leidu küll tähelepanuväärseid erinevusi, kuid infoteaduse ja psühholoogia tudengid nägid info ülekülluses suuremat probleemi kui informaatika ja matemaatika tudengid. Info kasutamise oskuste arendamise olulisust rõhutasid peamiselt infoteaduse eriala tudengid. Kuigi paljud vastajad ei pidanud informatsiooni üleküllust probleemiks, oli suurem osa uuritavatest selle nähtusega kokku puutunud. Info üleküllus on üliõpilaste jaoks peamiselt seotud õpingute ja sotsiaalmeediaga ning peamiselt toodi seda kirjeldades välja raskus eristada vajalikku teavet suurest hulgast teabest. Samas enamik uuringus osalenutest leids, et neil on head info otsimise oskused. Info ülekülluse tekkimisele aitavad kaasa nutiseadmed, mis võimaldavad inimestel olla kättesaadavad väga suure osa ajast. Nii väitsid 90,2% vastanud tudengitest, et pikaajaline arvuti ja mobiili kasutamine põhjustas ajapuudust tegelemaks teiste oluliste asjadega ning tekitas ka keskendumisprobleeme, üle poolte küsitletutest tajusid unehäireid, stressi või närvilisust. Samuti toodi välja ärrituvust, väsimust, peavalusid ja isegi depressiooni. Näiteks 37% vastanutest tunnevad ängistust, kui peavad internetist eemal olema ning 61% uuritud tudengitest tundis, et nad kontrollivad oma e-kirju või sõnumeid liiga sageli. Suur osa tudengitest väitis, et informatsiooni üleküllust aitavad leevendada ülesannete prioritiseerimine, järjestamine, teatud ülesannete tühistamine ning infokasutamise oskuste arendamine. Näiteks mitmed tudengid uskusid, et ülesannete prioritiseerimine aitab tegevusele paremini keskenduda. Filtreerimise strateegiat eelistati online-keskkonnas, kui sooviti välja juurida kasutut ja ebaolulist materjali. Tühistamise strateegiat kasutati näiteks sotsiaalmeedia jm kanalite vältimiseks ning selle eesmärk oli hoida erinevate infoallikate arv võimalikult minimaalsena. Info üleküllus toob kaasa vajaduse töödelda rohkem informatsiooni kui inimene võimeline on. Pidev info üleküllusega silmitsi seismine võib põhjustada töö efektiivsuse langust, stressi, motivatsiooni langust, tööga rahulolu langust, samuti mõjutab see igapäevaselt tehtavate otsuste kvaliteeti.