Õpingud

iHub4Schools projekt otsib lahendust, kuidas haridustehnoloogiline uuendus koolis saaks olla tähenduslik ja kestlik

2021. aasta algusest koordineerib Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia professor Kairit Tammets H2020 projekti iHub4Schools. Projekti eesmärgiks on kiirendada haridustehnoloogilist innovatsiooni koolides, luues piirkondlikke innovatsioonikeskusi. iHub4Schools arendab ja katsetab koostöö tõhustamiseks erinevaid tugimehhanisme digitaalselt edasijõudnud ja vähem arenenud õpetajate vahel. Selles intervjuus jagab Kairit projekti kohta rohkem infot.

IHUB

Kairit, mis on iHub4Schools projekti eesmärk?

iHub4Schools projekti raames töötame me meetodite kallal, mis soodustavad koostööd erinevate osapoolte vahel selleks, et haridustehnoloogiline innovatsioon oleks läbimõeldud, tõenduspõhine ja kestlik ning kaasaks kõiki koole. 

Et uuendused jõuaksid ka nende koolideni, kus ühel või teisel põhjusel ei ole nähtud vajadust haridustehnoloogilise innovatsiooni juurutamiseks. Projekti tellis Euroopa Komisjon meetme kaudu, mille eesmärk on leida lahendusi, kuidas haridustehnoloogiline innovatsioon jõuaks kõikide õpilasteni. 

On omaette küsimus - millised on head lahendused, kuidas häid tegutsemisviise jagada. Selleks me katsetame erinevaid meetodeid neljas riigis (Eesti, Soome, Leedu, Gruusia), et mõista, kuidas innovatsioon levib kogukondades, kuhu kuulvad õpetajad, koolitajad ja koolijuhid, aga ka iduettevõtted, teadlased ning poliitikakujundajad. 

Oleme saanud juba teada, et hariduspoliitiline kontekst mängib väga suurt rolli meie projekti eesmärgi saavutamisel ning seetõttu on meil väga hea võimalus saada aru, kuidas haridustehnoloogiline innovatsioon juurdub erinevates riikides. Koostöö Gruusiaga on andnud meile võimaluse mõista, et nende süsteem on võrdlemisi hierarhiline võrreldes Eestiga ning õpetajate ja koolide autonoomsust ei toetada nii nagu Eestis. Soome haridussüsteem on aga märgatavalt paindlikum ning seal mängivad kohalikud omavalitsused väga suurt rolli, et koole ja õpetajaid toetada innovatsiooni juurutamisel. 

Webinar

Kas haridustehnoloogilise innovatsiooni levitamine on koolis kõige olulisem probleem?

See on väga vajalik küsimus, ma ise ka pidevalt juurdlen, et äkki me rõhutame haridustehnoloogilise innovatsiooni olulisust üle. On tõesti eraldi küsimus, kas kõik koolid üldse peavad minema haridustehnoloogilise innovatsiooniga kaasa. See on üks teemadest mida me oma koostöös koolidega puudutame, suunates kooli meeskondi mõtlema, milliseid probleeme me lahendada soovime rakendades üht või teist uuendust. Neid vastuseid otsivad koolid koostöös mentoritega. Me lähtume sellest, et haridustehnoloogia on koolis nii ehk naa - mõnes koolis rohkem, mõnes vähem, mõnes koolis mitmekülgsemalt jne. Seega see, millega me peame tegelema, on, et see, millega koolid tegelevad oleks läbimõeldud, lähtuks õppijast ja oleks analüüsitud. 

On selge, et tehnoloogia on koolis. Samuti on teada, et tehnoloogia üle- ja väärkasutamine võib tuua kasu asemel kahju. Meie jaoks on oluline, et tehnoloogia oleks põimitud õppetöösse nii, et õppija õppimine oleks toetatud ning ka teised õppetööga seotud põhiprotsessid oleksid toetatud. 

Tooge palun näiteid, milliste õpetamisviiside kallal õpetajad teie projektis töötavad?

Leedu õpetajad töötavad meie programmis näiteks meetodi kallal, mida nimetame ‘raalmõtlemiseks’ ning läbi koostöö teadlaste ja õpetajakoolituse õppejõududega katsetatakse uudseid õpetamisviise, rakendatakse neid õppetöös ja analüüsitakse koos tulemusi. Eestis teeme koostööd HarNoga, kus Digikiirendi programmis tehakse koostööd kooli meeskondadega, et mõista, kuidas haridustehnoloogiline innovatsioon aitab kaasa kooli põhiprotsesside muutmisele. Minu enda uurimisrühma tegevuste raames oleme saanud teada, et Eesti õpetaja on võrdlemisi innovaatiline, katsemishimuline, uudishimulik ning tal on vabadus katsetada haridustehnoloogilisi lahendusi oma õppetöös. Samas jääb vahel puudu teadmisi ja asjatundlikkust,  kuidas kasutada selliseid lahendusi nii, et aidata kaasa näiteks õppijate probleemilahendamise oskustele, koostööle jms.  Siin me proovime aidata õpetajatel aru saada, kuidas siduda ainealased teadmised, arusaamad õppeprotsessist ja tehnoloogilised võimalused.  

Ihub

Kuidas saavad koolid iHub4Schools projektis osaleda?

Projekti sisenemise teid on olnud erinevaid - oleme teinud koostööd seniste partneritega, kuulutanud välja koolitusi õpetajatele, kutsunud koole osalema arenguprogrammidesse jne. Aga hetkel me katsetame uusi meetodeid, et lõpuks välja pakkuda head mudelit. Tulevikus aga teeme oma tulemused kättesaadavaks kõigile ning leiame võimalusi, kuidas koolidel ja õpetajatel oleks võimalus meie võrgustikuga koostööd teha. Soovitan koolijuhtidel ja õpetajatel hoida silm peal meie erinevatel kanalitel. 

Teil oli veebiseminar eelmisel nädalal “Developing and Sharing Excellence on digitalisation of teaching and learning - Teachers’ Digital Competencies". Millest rääkisite?

iHub4Schools projekt teeb tihedat koostööd erinevate võrgustikega. Üks nendest  on European Training Foundation, kes on näidanud huvi üles meie meetodite vastu. Eelmise nädala töötoas rääkisime laiemalt erinevatest viisidest, kuidas me tegeleme õpetajate digipädevuste arendamisega.   

Mis plaanid on Teil projekti raames tulevikuks?

Projekt kestab veel kaheksa kuud. Järgmise kaheksa kuu jooksul peame me leidma vastused oma küsimustele, et millised on toimivad meetodid tähendusliku ja kestliku haridustehnoloogilise uuenduse juurutamiseks. Oma kogemusi ja mõtteid jagame me ka erinevate osapooltega. 24. oktoobril on tulemas juba järgmine kõikidele huvilistele suunatud ingliskeelne veebiseminar.