TLÜ ja TalTech: teadlik tarbimine toob säästu

• Ruumist lahkudes kustutame tule ja lülitame välja kõik parajasti elektrit tarbivad seadmed. Mõned näited: tööruumis ühe ruutmeetri valgustamiseks luminofoorvalgustusega kulub keskmiselt 0,5 senti, LED-valgustitega 0,25 senti tunnis, seda hinnataseme 35 senti kWh korral. LED-lambiga laualamp tarbib 0,006 kW/h, lauaarvuti koos monitoriga 0,1 kW/h.
• Arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad ja heliseadmed on mõistlik elektrivõrgust päriselt välja lülitada ainult siis, kui neid pole plaanis kasutada pikema aja jooksul. Tänapäevaste elektroonikaseadmete tarve ooterežiimil on valdavalt üliväike, nende sisse-välja lülitamine suurendab aga seadmete toiteplokkide rikki minemise riski.
• Nutiseadmed laevad end täis mõne tunniga, kuid kui jätta täislaetud nutiseade laadijaga ühendatuks, siis kulub energiat ja lüheneb ka aku eluiga (see ei kehti vaid LFP akude korral).
• Kui ruumis töötab ventilatsiooniseade, on mõistlik uks kinni hoida. Vastasel korral läheb ventilatsioonisüsteem tasakaalust välja ning kulutab korrapärase tööga võrreldes rohkem energiat, sest õhutatakse ka koridore.
• Kui laseme veel kraanist minuti võrra kauem joosta, tähendab see, et kraanikaussi ja sealt kanalisatsiooni jõuab 3,5 liitrit vett. Lisaks peame arvestama, et m3 vee soojendamise kulu on kütteperioodil rohkem kui 5 eurot, millele lisandub omakorda vee- ja kanalisatsioonikulu.
• Kõige suurema säästu annab temperatuuri püsiv hoidmine 19–21 kraadi vahel. Kuid kui tulemas on näiteks nädalapikkune puhkus, siis tarvitseb – kui see võimalus on – keerata radiaatori termostaat miinimumi peale. Tühja tuba ei ole mõistlik kütta.

• Ära kasuta ruumi kütmiseks ja lisasooja saamiseks elektriradiaatoreid või puhureid. Soojapuhuri kontorisse viimine tekitab hoopis energiakulude tõusu. Kui mõnes ruumis on lubatust külmem (või tundub külmem), siis tasub sellest sellest haldusosakonnale teatada.

TLÜ majahaldurite kontaktid leiad haldusosakonna lehelt

• Harjumuspäraselt jahedama ruumi korral soovitavad ülikoolide töökeskkonnaspetsialistid kanda kihilist riietust, mis aitab paremini kehasooja hoida. Samuti soovitavad spetsialistid kanda jahedas ruumis randmetel kätiseid ning jalas sooje jalanõusid või soojendavaid sokke. Näiteks kontoris laua taga istudes on mugav jalad pista susside sisse, mis hoiavad jalad paremini soojas kui kingad.

• Samuti soovitavad töökeskkonnaspetsialistid teha senisest rohkem puhkepause, mille kestel saab ennast liigutada, soojendada ja venitada. Kui lihased on jaheda ruumi tõttu juba kanged, siis peab inimene kindlasti ennast liigutama ja venitama esimesel võimalusel. Abiks on harjutused puhkepausideks. Ka korruste vahel liigeldes eelista liftile võimalusel treppe.
• Soovituslik on teha väiksemad koosolekud (2–4 inimest) näiteks linnakus jalutades – liikudes toimib vereringe paremini ning nii saab omakorda sooja. Ka on liikudes värskeid mõtteid ja ideid rohkem.
• Ära unusta sooja vee või kuuma tee joomist, mis aitab taastada jaheda või külma ruumi tõttu tekkinud vedelikukadu. Samuti aitab soe tee leevendada külmatunnet.
• Olulisel kohal hea enesetunde ja tervise säilimisel on ka õige toitumine ning eriti soovituslik on süüa soe lõunasöök. Vaata ka toidupüramiidi soovitusi!
• Kas teadsid, et aklimatiseerumisele aitab kaasa ka näiteks hommikuti külma veega karastamine? Külma veega karastamisel on ka täiendavaid soodsaid terviseefekte lisaks külmatundlikkuse vähenemisele. Nendest saab täpsemalt kuulata TLÜ 1 minuti loengust: „Mida teeb taliujumine meie kehaga?“.

Kogu Euroopat ootab ees keeruline talv ning teadmatus selle ees tekitab ärevust. Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveri sõnul aitab kasvanud ärevusega toime tulla harjumuspärase elustiili säilitamine. Psühholoogiliselt oma harjumuspärase elustiili säilitamine n-ö „vähendab“ ebamäärast ohtu. 

Kuidas keeruline aeg inimesele psühholoogiliselt mõjub?

• Käitumises: tegevustes eksimuste arvu suurenemine, tööalase efektiivsuse vähenemine ning tahtmatus tegutseda. 
  
• Emotsioonides: kurvameelsusesse kaldumise, ärrituvus ja rahulolutunde vähenemine.
• Suhetes: suhtlemiskontaktide vähenemine, kinnisemaks muutumine, hoolivuse vähenemine suhtlemispartnerite vastu. 
• Tunnetuses: lootusetuse ja pessimismi kasv, enesehinnangu vähenemine, tegevuse ja olemise mõttetuse tunde tekkimine.

Mida sel puhul teha?

Olulisim on hoida kolme põhimõtet, mis määravad vastupanuvõime stressile ehk säilenõtkuse.

1. Väljapääsmatuid olukordi pole olemas ning mis iganes ka ei juhtu või ei juhtuks, on võimalik leida lahendus. 
2. Raskused ja kannatused on selleks, et neid ületada ning tasub olla tänulik võimaluse eest nendest õppida. 
3. Mida keerulisem on tajutav olukord, seda enam on vajalik oma probleemidest rääkida ja küsida nõu. Seda nii kolleegidelt, sõpradelt kui ka lähedastelt.

Inimesed, kes on suutelised selliselt mõtlema, suudavad vastu panna pingetele ja stressile ka äärmuslikes olukordades.

Sõda Ukrainas ja kõrged energiakandjate hinnad on meie jaoks uus olukord ning see nõuab kohanemist. Kohanemine tähendab inimese jaoks alati stressi. Samas on meil juba olemas kogemus oma tegevuse kohandamiseks pandeemia tingimustes, mistõttu on kohanemise olukord juba tuttav. See tähendab, et stressi peaks olema vähem.

Lisaks – aasta viimane kuu toob positiivseid meeleolusid ja tundeid. Sellele vaatamata tasub lähtuda mõistlikkuse põhimõttest – teha seda, mis on antud oludes võimalik ning lükata tulevikku need tegevused, mis nõuavad antud oludes suurt pingutust ja ressursse. Ehk teiste sõnadega – põhiliselt on vajalik ratsionaalne tegevuste planeerimine. Psühholoogiline mõju planeerimisel seisneb selles, et nõnda väheneb määramatus ning ärevus.

Tallinna Ülikoolis on ventilatsiooniseadmed laupäeva õhtul kella 18st kuni esmaspäeva hommikul 8ni välja lülitatud. Kui õppejõul on tarvis sel ajavahemikul viia läbi õppetegevust, siis on mõistlik esmalt püüda leida võimalus planeerida õppetöö mõnele muule päevale. Kui see aga võimalik ei ole, siis on soovituslik leida õppetöö läbiviimiseks akendega ruum ning teha tihedamaid pause, et ruume tuulutada ning ennast liigutada, et keha kangeks ei jääks.

Akendega tuulutamise vajadusel sulge enne akna avamist küttekeha termostaat ja ava seejärel aknad vastastikku asuvates ruumides või ühes ruumis mitu akent, et tekiks lühiajaline tuuletõmme ja siseõhk vahetuks tempokalt värske välisõhuga. Seejärel sulge aknad ja ava taas soojusregulaatorid, sättides nad asendisse, mis tagab sisetemperatuuri 19–21°C.

Hoiame kokku ja seda igas mõttes – suuremate kabinettide korral koguneme võimalusel ühte kabinetti, et ei tekiks olukorda, kus igas kabinetis istub üks inimene ning seetõttu põleb ka igas kabinetis valgus. Ühte kabinetti koondudes hoiame elektrienergiat kokku pannes tuled põlema vaid ühes kabinetis ning kuna inimkehad kütavad samuti ruumi, hoiame ühes ruumis koos olles ka ruumi soojema.