TÜHI tudengid uurisid Ladina-Ameerika kajastamist Postimehes

20 riiki, 58 presidenti, 939 artiklit – TLÜ tudengid „külastasid“ Ladina-Ameerikat läbi Postimehe artiklite

ELU projekti kaudu uurisid TLÜ tudengid Ladina-Ameerikat läbi Postimehe artiklite, mis ilmusid viimase dekaadi jooksul. Kokku analüüsiti üle 900 artikli mõistmaks, milline kuvand on loodud Ladina-Ameerika riikidest Eesti meedias ühe väljaande näitel.

Kuue eriala tudengid tulid sel sügisel kokku, et koostada põnev ja mõtlemapanev ülevaade Ladina-Ameerika riikidest. Projekti eesmärk oli koostada õppematerjal Hispaania filoloogide esimese kursuse tudengitele, et innustada neid mõtlema hispaania keelt kõnelevate maade kultuuri ja igapäevaelu peale, kuid ka kriitiliselt lugema piirkonna kohta avaldatud artikleid Eesti meedias. Vaatluse all olid Postimehe artiklid 20 riigi presidentidest, mis ilmusid aastatel 2011–2021.

Projekt oli edukas ja õppematerjali autorid kinnitasid, et said kasulikke teadmisi Ladina-Ameerikast ja hea kontentanalüüsi kogemuse. Artikleid analüüsides tegid tudengid kolm tähelepanekut: negatiivsed stereotüübid riikidest, kontrast kohalike ja välismaa ajakirjanike vahel, olulised kajastamata teemad.

Negatiivsed stereotüübid

Projekti käigus selgus, et El Salvadori presidentidest ilmus Postimehes ainult 14 artiklit kümne aasta jooksul. Peamiselt kajastati kuritegevusega seotud teemasid: mässud vanglates, narkojõugud, tapmised. Konfliktsusele suunatud artiklitest tõusis esile üks, mille pealkiri räägib enda eest: „Rõõmupäev El Salvadoris: ööpäeva jooksul ei tapetud kedagi“(1). Kõnekas oli ka uudis pealkirjaga „TOORED PILDID: El Salvadori tapatalgute järel on vanglates eriolukord, mis sülitab koroonareeglitele“ (2).

El Salvadori kirjeldati, kui ühte “kõige vaesemat” (3) ja “vägivaldsemat” (4) riiki maailmas, mis “liigub diktatuuri poole” (5). Sarnane tendents oli ka teiste riikide puhul, kus näiteks Uruguay endist presidenti kirjeldati „maailma kõige vaesema riigipeana“ (6), kuigi ta suure osa oma palgast  vabatahtlikult annetas. Lisaks sellele kujutatakse Ladina-Ameerika riike üldiselt kui korrumpeerunud poliitikutega riike, kus on suured probleemid kuritegevusega (eriti narkokuritegudega).

Artiklite sisule analüüsiti lisaks illustreerivaid pilte, mis tihtipeale kujutasid vägivalda, (loodus)katastroofe, inimesi põnegemas või kannatamas ja tulirelvasid kandvad isikuid (politseid, sõjaväge, protestijaid). Kuna artikleid valiti presidentide mainimise järgi, leidus pilte ka nendest. Eriti juhul, kui tegemist oli sise- või välispoliitikat puudutava teemaga või valimistulemusi kajastava uudisega. Omaette küsimus on see, kes liidritest poseeris rahvuslippude taustal ja kes oli varjunud vana Vokswageni rooli.

Kohalikud vs välismaa ajakirjanikud

Artikleid lugedes kerkis esile kontrast välismaa uudisteagentuuridest (BNS, AFP, BBC jt) tõlgitud uudiste  ja Eesti autorite kirjutatud uudiste vahel. Tõlgitud uudised Postimehes olid pigem neutraalse tooniga lühikesed ülevaated riigis toimuvast. Samas esines mitmeid kirja-, stiili- ja sõnastusvigu, mis tõenäoliselt tulenesid otsetõlkest võõrkeelest.

Eesti ajakirjanikud olid kriitilisemad, analüüsivamad ja vähem poliitiliselt korrektsed. Näiteks Boliivia endist presidenti Evo Moralest kajastades rõhutati tema päritolu, kasutades sõna “indiaanlane”(7). BNS ja teised välismaa väljaanded kasutasid selle asemel sõnu nagu “põliselanik”, “põlisrahvus” või “vähemusrahvus”(8).