Teated

Emakeeleolümpiaad keskendus sel aastal oskuskeelele

15.–16. märtsil toimus Tallinna ülikoolis 34. emakeeleolümpiaadi lõppvoor, kuhu võis pääseda kolmel viisil, kas piirkondlikust ülesandevoorust, uurimistöö kirjutamise või vikiartikli koostamisega.

Emakeeleolümpiaadilised filmimuuseumis

Kordamööda Tartu ülikooliga korraldatava olümpiaadi vastu on huvi aastatega aina kasvanud. Kui 2017. aastal oli 1718 osavõtjat, siis 2018. aastal 1732 osavõtjat ning tänavu kirjutas piirkonnavooru töid 1787 osavõtjat. 2018/2019. õppeaastal oli noorimas vanuseastmes ehk 7.–9. klassi õpilaste seast 727 osavõtjat, kellest lõppvooru kutsuti 27, 9.–10. klassi õpilaste hulgast osales 614 õpilast, kellest 26 pääses lõppvooru ning vanimas vanuseastmes oli 420 osavõtjat, kellest 26 oodati ka lõppvooru.

Kahepäevase olümpiaadi avas rektor professor Tiit Land ning žürii esimees Merilin Aruvee. Järgnes töö kirjutamine kahes osas. Õhtul viisid eesti keele ja kirjanduse õpetajad koos bakalaureusetudengitega läbi mängulisi tegevusi. Olümpiaadilised jagati rühmadesse ning suunati orienteerumismänguga ülikooli hooneid avastama. Igas majas olevas punktis ootasid bakalaureusetudengid mõistatustega. Mõeldi ka uusi nimetusi valmivale õppehoonele, mis sobituks ülikooli linnaku nimedeansamblisse. Parimad nimekandidaadid edastati uue maja nimekonkursile (nt Lyra, Pegasus, Luce).

Järgmisel hommikul külastasid olümpiaadile kohaletulnud filmimuuseumi, mille järel lõpetas olümpiaadi aktus, kus tegi teadusliku ettekande TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts ning pärjati parimaid.

  • Uurimistööde kategooria noorimas vanuseastmes pälvis 1. koha Mustamäe Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Roosmari Pihlak uurimistöö "Teoste "Lingvistiline mets" ja "He said, she said" tõlkimine masintõlgete abil" (juhendaja õpetaja Kaire Pihelgas) eest, vanimas vanuseastmes aga Kadrina Keskkooli 11. klassi õpilane Maris Kerov uurimistöö "11. klassi bioloogiaõpiku oskussõnad, nende selgitamine ja korduvus õpikus ja töövihikus" (juhendaja õpetaja Anneli Raud) eest. 
  • Vikipeedia artiklite kategoorias tunnustati Rakvere Gümnaasiumi 9. klassi õpilast Sirli Übiust artikli "Eesti keele allkeeled" eest ja Kadrina Keskkooli 11. klassi õpilast Maria Elisabeth Bremenit artikli "Ametlik keel" eest.
  • Lõppvooru noorimas vanuserühmas sai 1. koha 8. klassi õpilane Mikk Lainevool Jüri gümnaasiumist, keskmises vanuserühmas 10. klassi õpilane Helen Puškin Tallinna Inglise Kolledžist, vanimas vanuserühmas 12. klassi õpilane Hant Mikit Kolk Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Kõik tulemused on üleval olümpiaadi kodulehel.

Aktuse lõpetas traditsiooniliselt järgmise aasta olümpiaadi teema väljakuulutamine, tänavu esindas Tartu ülikooli professor Helle Metslang, kes tutvustas meediakeele teemat.

Tudengikandidaadid, kes on gümnaasiumis saavutanud üleriigilistel aineolümpiaadidel 1.-10. koha, võivad sisseastumiseksamit sooritamata ülikooli õppima asuda enda poolt vabalt valitud eesti õppekeelega erialal tasuta õppekohal (välja arvatud integreeritud kunst, muusika ja multimeedia, koreograafia,  filmikunsti, kehakultuuri, psühholoogia õppekavadel). Kandideerimiseks tuleb esitada tõend olümpiaadil osalemise kohta ülikooli vastuvõtukomisjonile.

Olümpiaaditööst

Olümpiaaditöö keskendus sel aastal oskuskeelele, nii said õpilased ühe ülesande võimalusena kirjeldada oma huvivälja lugemisvara ning seda hinnata. Huvitaval kombel selgus vastustest, et kõige enam leidub heade emakeeleoskajate seas ajaloohuvilisi, kuid kirjeldati ka põnevalt teisi huvialasid, nagu näiteks kabe, ratsutamine, võrkpall, ulmekirjandus, eesti keel, kirjandus, ökoloogia, matemaatika, füüsika, migratsioon, tehnika, teater, aasia keeled ja kultuurid, merendus jpm.

Ühes olümpiaadiülesandes paluti õpilastel pakkuda asendusi mitmesugustes valdkonnas käibel olevatele võõrsõnadele või –terminitele, ülesande tulemusel sündis mitmeid uudissõnu:

  • antiseptikum – pisikupuhasti;
  • antibiootikum – põletikupeleti, tõvetapja;
  • valideerima – piiksmärgistama;
  • konvertima – muundama;
  • kondiiter – tordimeister, küpsetuskokk;
  • aktsepteerima – jahhetama, jaatama, olgutama;
  • generaator – voolutekiti, energiatootja;
  • concealer – laigupeitja;
  • tšättima – pöidlavestlust pidama;
  • spawn'ima – sünnistama;
  • influencer – mõjukuju;
  • röster – krõbesti;
  • palliatiivravi – leevendusravi;
  • blender – püreeveski.

Viimase ponnistusena tuli olümpiaadil muuta juriidiline tekst ilukirjanduslikuks, mis osutus üsna keerukaks, kuid ometi suudeti kirjutada ka väga nauditavaid lugemispalu.

Pildil emakeeleolümpiaadilised filmimuuseumis