Emakeeleõpetuse konverentsil tutvustati magistritöid eesti keele ja kirjanduse õpetamisest
21. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis Emakeeleõpetuse Infokeskuse konverents, mille eesmärk oli tutvustada 2024. ja 2023. aastal kaitstud eesti keele ja kirjanduse õpetamise alaseid magistritöid. Ligi 40 osavõtjaga päeval osalesid nii üliõpilased, vilistlased kui ka kogenud emakeeleõpetajad.
Esimeses päeva pooles tulid ettekandmisele eesti keele alased uurimistööd. Üleilmakooli toimimisse oli süvenenud Krista Arro, kes tutvustas oma magistritöö "Eestluse säilitamine välismaal keeleõppe vahendusel" tulemusi. Ettekanne kirjeldas, kuidas mõjutasid aastail 2013–2023 Üleilmakooli eesti keele ja kirjanduse kursused õpilaste eesti keele oskuse arengut ja identiteedi kujunemist.
Anne Mäns heitis põhjaliku sissevaate Vabaduse koolis õppivate Ukraina sõjapõgenike perede keelepoliitikasse ja tõdes, et motivatsioon eesti keelt õppida on pigem madal. Motivatsiooni pärsib tõsiasi, et vähemalt Tallinnas saab inglise või vene keelega hakkama.
Uurimistöö "Laadivahelduse taandumine põhikooli õpilaste keelekasutusest" autor Agnes Kolga möönas 6. ja 9. klassi õpilaste vaba moodustuse katse järel, et 6. klassi õpilased kasutavad vähem laadivahelduslikke vorme kui 9. klassi õppijad. Alla veerandi kordadest muudeti laadivahelduslikult kadumisega sõnu nagu susi, nõbu, nõgi, ja b–v asendumisega sõnu, näiteks teave, iive ja tõbi. See näitab, et laadivaheldusega seotud muutustel on oluline pilk peal hoida.
Kirjanduse õpetamise alastest töödest tuli ettekandmisele Anu Bollverki uuring pealkirjajaga "Õpilaste metakognitiivsete oskuste toetamine lugemisosaduse kogemiseks". Anu jälgis enda 5. klassi õpilaste koduseid lugemisharjumusi ja avastas, et mitte alati ei toeta õpilase kodune keskkond lugemist. Tegevusuuringu käigus suunas ta õppijaid endale sobivat lugemiskeskkonda valima ja jälgida, et lugemiseks oleks hea koht ja aeg, mugav asend, sobiv valgus, vaikus ja privaatsus. Töö tulemusel paranes õpilaste teadlikkus ja oskus endale sobiv lugemiskeskkond luua.
Kadri Kaarlep oli oma lõputöös põhjalikumalt kaevunud emakeeleõpetajate ja kirjanike muuseumide koostöösse ning järeldas, et kuigi muuseumides käimine on suhteliselt populaarne, ei pruugi osapoolte ootused alati kattuda ning parema koostöö nimel oleks mõistlik õpetajatel ja muuseumitöötajatel tegevused kooskõlastada ja läbi rääkida.
Magistritöös pealkirjaga "Draamatekstide käsitlemine põhikoolis" vaatles Ulla Lehtsaar, milliseid draamateoseid antakse põhikoolis lugeda ning järeldas, et esirinnas on kirjandusklassika - nüüdisdraama jõuab põhikooli õpilaseni haruharva. Samuti on suur puudus nüüdisdraama käsitlemise juhendmaterjalidest õpetajatele.
Päeva lõpetasid töötoad. Maris Põkka magistritöö "Draamavõtted ja tervikteose lõiminguline käsitlemine" käigus viidi täiskasvanud õppijatega läbi tegevusuuring, kus toetati Andrus Kivirähki "Liblika" lugemist erinevate tegevustega ja lõpuks loodi kuuldemäng. Töötoas tehti läbi mõned tegevused, mis seda ajaloolise sisuga teost õpilase jaoks kõnekamaks muutsid. Uuriti arhiivifotosid ja võeti ette mõned draamavõtmes tegevused, et osaluse ja loomise kaudu teose tegelastesse süveneda.
Elina Järve magistritöö "Laste jutustamisoskuse arendamine kaasava lugemise metoodika abil" ainetel katsetati töötoas kaasava lugemise metoodikat. See metoodika muudab traditsioonilise monoloogilise ettelugemise dialoogiliseks ja mõtestatud ühislugemiseks. Osalejad said iseseisvalt ette valmistada ühe raamatu näitel kaasava lugemise õppetegevuse.
Kristiane Pälli katsetas magistritöö "Räpptekstid põhikooli kirjanduse tunnis" tegevusuuringu käigus viise, kuidas ühendada poeetika õpetamine räpptekstide analüüsiga. Töötoas tehti läbi räpptekstis esinevate luuletunnuste leidmise tund Toe Tagi ja Metsakutsu laulu "Värsiarhitektuur" põhjal ning arutati räpptekstide käsitluse võimaluste üle.
Nooremteadur Katarin Leppik viis läbi töötoa "Tähendusliku grammatikaõpetuse alused", mis tugineb tema doktoritööle. Töötuba keskendus grammatikale kui tähendusloome vahendile tekstis. Kui sõnavara vahendab sisu, siis lisab grammatika funktsiooni, mis on samuti osa tähendusest (vrd sööme ja sööksime). Töötoas analüüsiti kaht meediateksti ja võeti lähema vaatluse alla aluse väljendamine.
Huvilised saavad tutvuda ettekannete lühiülevaadete ja materjalidega siin.
Konverents toimus haridus- ja teadusministeeriumi toetatud projekti "Emakeeleõpetajate Infokeskuse toetamine 2024" tegevusena.