HTI 2019. aasta parimad õppejõud on Tiiu Tammemäe, Kadi Georg ja Merlin Linde
Tallinna Ülikoolil jagab iga uue aasta alguses möödunud aasta parimate õppejõudude ja juhendajate tiitleid. Tutvu 2019. aasta Haridusteaduste instituudi parimate õppejõududega.
„Teaduslike faktide edastamine ei maksa kuigi palju, kui sinna ei lisandu emotsioone, hoolimist, sallivust ja märkamist. Eripedagoogika valdkonnas on see mu meelest eriliselt oluline.“
Eripedagoogika lektor Tiiu Tammemäe
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Ideaalset õppejõudu oskaksid ilmselt üliõpilased minust paremini kirjeldada, mina võin üksnes oletada. Minu hinnangul on hea õppejõu jaoks on oluline teada, mida õpetada, miks just seda õpetada, kellele õpetada ja kuidas õpetada. Õppejõud on väga tore olla, kui mõlemad osapooled mõistavad ühtemoodi, et tegemist on koostööga, millesse panustatakse võrdselt.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Minu isiklik arvamus ei erine oluliselt teaduslikust lähenemisest. Mulle meeldib diskuteerida faktidele põhinevalt ning ma ei usu soolapuhumisse. Küll aga annan üliõpilastele võimaluse oma isiklikku arvamust avaldada, et tekiks argumenteeritud diskussioon.
Eksamil küsimustele vastates peavad üliõpilased siiski lähenema teaduslikult. Siinkohal meenub mulle Theodor Roosvelti ütlus: “Nobody cares how
much you know, until they know how much you care.” Seega teaduslike faktide edastamine ei maksa kuigi palju, kui sinna ei lisandu emotsioone, hoolimist, sallivust ja märkamist. Eripedagoogika valdkonnas on see mu meelest eriliselt oluline.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Otsest mõjutajat mul ei ole. Tulin ülikooli tööle pärast doktorikraadi kaitsmist kümmekond aastat tagasi. Mõistsin siis, et oman vajalikke teadmisi ja mitmekülgset kogemust, mida tulevaste spetsialistidega jagada. Sarnaselt mitmete kolleegidega teen minagi õppejõutööd paljuski missioonitundest, kuid sel erialal on ka palju huvitavaid väljakutseid.
Rohkelt olen toetust leidnud kodust, kuna mu abikaasa töötab õppejõuna teises ülikoolis. Ehkki me kodus sageli tööst ei räägi, on siiski hea leida mõistmist, kui räägin akrediteerimisest, akadeemilisest kandideerimisest, õppekavade kureerimisest, valiidsusest, ÕISist, SAISist jne.
Tallinna Ülikooli kolleegidest hindan kõrgelt Sirle Kivihalli, kes oskab luua inglise keele õppimiseks nii mõnusa, turvalise ja innustava õhkkonna, et ma ei raatsi ühestki tunnist ilma jääda ja tahan sinna ikka ja jälle tagasi minna.
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Hindan kõrgelt oma kolleege. Pean end meeskonnamängijaks ning jagan arvamust, et koos töötades võib üks pluss üks olla vahel suurem kui kaks. Aga seda ainult siis, kui kõik on nõus võrdselt panustama. Me me kõik oleme erinevate ülesannetega pidevalt hõivatud, kuid ühise eesmärgi nimel pingutades tean, et saan kolleegidele kindel olla. Meie ühised arutelud on rikastavad ja konstruktiivsed, me hindame väga enda ja teiste aega ning me ei üritagi tegeleda teisejärguliste jamadega, mida me niikuinii muuta ei saa.
Akadeemilise töötajana hindan ka akadeemilist vabadust. See vabadus annab mulle võimaluse mitte tulla iga tööpäeva hommikul kella kaheksaks oma kabinetti, vaid planeerida oma töid enda jaoks sobilikule ajahetkele. Loengute ja kohtumiste ajad on kalendris raudselt kirjas, ükskõik, kas need on esmaspäeva hommikul või laupäeva õhtul. Tegelikkuses kaldub aga akadeemiline vabadus pigem selles suunas, et olen töömõtteis ööpäevaringselt nagu päästetöötaja. Nii eriti kevadsemestril, kui lõputööd hakkavad valmima. Vaatamata minu püüdlustele lõputööde juhendamist hajutada, ei ole see mul õnnestunud. Püüan ikka tudengitele vastu tulla, kuid paraku kipub tundidest siiski vajaka jääma. Minu pere ja sõbrad on need, kes on mingitel perioodidel mu hõivatusse alati mõistvalt suhtunud.
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Meeldivad mälestused kogenevad väikestest rõõmudest. Alati on rõõm, kui pai tehakse. Rõõm, kui esmakursuslane tagasisides kirjutas, et ootas teisipäevaseid loenguid väga, kuna pärast seda tõttas ta koju, et lähedastele oma uutest teadmistest pajatada. Ja nii terve sügissemestri, igal nädalal.
Rõõmustan, kui tudengitele antud kodutöö on täitnud ka teise, esmapilgul varjatud eesmärgi – kutsunud üliõpilasi tagasi raamatulugemise põnevasse maailma. Suure lugejana olen üliõpilastele andnud üheks kodutööks erialaga seotud ilukirjandusliku teose lugemise ja analüüsimise. Mitmed üliõpilased on olnud selle eest tänulikud, kuna see paneb neid taas lugemist nautima.
Rõõm, kui tehtud tööd tunnustatakse. Kui direktor ütleb südamest tulevad tänusõnad kollektiivsesse töösse panustamise eest. Kui õppejuht tunnustab esitatud põhjaliku aruande eest. Kui õppeosakonnast tuleb positiivne uudis, et meie keerukad ja palju töötunde nõudnud õppekava arendamise muudatused on ministeeriumi poolt positiivselt kinnitatud.
Rõõm, kui üliõpilased siiralt tänavad. Kevadel üllatas mind üks üliõpilane, kes bakalaureuse lõputöö juhendamise eest kinkis mulle enda valmistatud väikese savinõu, milles oli tema enda kasvatatud mesilaste mesi. Ta rõhutas väga, et see on üksnes siiras tänu meie meeldivalt kulgenud koostöö eest ja mingil juhul ei tohiks seda võtta ettemaksuna suvel eesootava magistrantuuri sisseastumiseksami eest. Kahju, et me korruptsioonikahtlustuse hirmus isegi tänada enam ei julge. Siinkohal ei pea ma silmas kingitusi, vaid lihtsat „aitäh“ ütlemist.
Igal aastal kordub ka jaanipäeva-aegne rõõm, kui üles ärgates ei peagi kalendris kirjas olevatele ülesannetele ja tähtaegadele keskenduma, sest hinded on välja pandud, lõputööd kaitstud ja aruanded esitatud. Siis saab põgusalt nautida Eestimaa suve, et siis uus seltskond üliõpilasi vastu võtta. Ja kõik kordub taas! Ja see ongi tore!
„Hindan töötaja usaldamist, mis on tingitud autonoomia toetamisest. Mul on vabadus reguleerida oma tööaega ja kohta.“
Koolipedagoogika nooremlektor
Kadi Georg
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Minu jaoks on ideaalne õppejõud see, kes seab õppejõu rollis üliõpilased esikohale. Hea õppejõud on hooliv ja avatud ning üliõpilaste jaoks vastutulelik. Veel peab ta olema konkreetne ja vastutustundlik, väärtustades õppija ja õpetaja vahelist dialoogilisust õppeprotsessis.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Teaduslikke teadmisi omades võiks eeldada, et õppejõu isiklik arvamus tuleneb nendest ning seega ei ole põhjust neid lahus hoida.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Mind on mõjutanud mitmed minule kõige lähemal seisvad kolleegid, kes on oma laiade teadmiste, pealehakkamise ja töökusega olnud suureks eeskujuks.
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Hindan töötaja usaldamist, mis on tingitud autonoomia toetamisest. Mul on vabadus reguleerida oma tööaega ja kohta. Samuti väärtustan inspireerivaid, toetavaid ja entusiastlikke kolleege.
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Minu jaoks oli 2019. aasta tulvi esmakordseid kogemusi ülikoolis oma erinevaid ülesandeid ja rolle täites, seega on väga keeruline tuua välja üht kõige meeldejäävamat mälestust. 2019. aasta oli minu jaoks tohutu õppimise ja enesearengu aasta, kus kõik kogemused olid veel väga aktiivses mälestuste virvarris ning kõige meeldejäävama välja selekteerimiseks peaksin korralikult aastat reflekteerima. Kuna tudengid ootavad aga oma eksamitööde tagasisidet ja nemad on tähtsamad, siis jään vastuse juurde, et olen väga nautinud oma 2019. aastat Tallinna Ülikoolis.
„Kõige suuremad mõjutajad on aga lõpuks ikkagi üliõpilased – nende tehtud töö ja mõttesügavus, kriitika ja tänusõnad. Tagasiside üliõpilastelt on see, mis paneb mind pidevalt mõtlema oma rolli peale õppejõuna, mis ajendab mind iseennast arendama ning oma kursusi jätkuvalt lihvima.“
Õpetajahariduse arendusjuht Merlin Linde
Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Nii palju kui on inimesi, on ka arusaamu sellest, milline on ideaalne õppejõud. See on küll väike liialdus, kuid olen saanud sellele mõttele kinnitust iga kursuse alguses nii õppija kui ka õppejõuna. Küsin iga kursuse alguses oma tudengitelt, kuidas neile õppida meeldib ning mida nad kursuselt ja minult ootavad ning siis selgub, et minuga koos on loenguruumis seltskond, kes tahab ühtaegu palju loengut ja üldse mitte loengut, palju grupitööd ja üldse mitte grupitööd, valikvastustega eksamit ja loovtööna esitatavat eksamit, paindlikkust ja konkreetseid reegleid. Jõuame tudengitega alati kompromissideni, kuid kõigi silmis ideaalne õppejõud ei saa minust kunagi. Minu silmis hea õppejõud on aga õppejõud, kes huvitub õppijast kui inimesest ning annab endast kõik, et toetada tema õppimist. See ei tähenda, et hea õppejõud alati oma õppijate soovidest lähtuda suudab ning neile sobiva õppimisviisi välja pakub, kuid nii kaua, kuni ta selle poole püüdleb, on ta hea õppejõud.
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Mina ei ole tänaseks kohanud ühtegi kolleegi, kelle teaduslik teadmine ja isiklik arvamus kooskõlas ei oleks. Küll aga olen kohanud õppijaid, kes ei oska iseseisvalt teaduslikul teadmisel ja õppejõu isiklikul arvamusel vahet teha, mistõttu on õpetamise kontekstis nende kahe eristamine väga oluline. Minu ülesanne õppejõuna on aidata oma üliõpilastel jõuda kaasaegse teadusliku teadmiseni hariduspsühholoogia valdkonnas, et nad oskaksid laste ja noortega töötades langetada teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid. Olen seetõttu võtnud endale ka ülesandeks sellist mõtlemisviisi erinevatel viisidel mudeldada, näiteks kirjeldades ja põhjendades seda, kuidas kursuse teemad ja teooriad välja valitud on või rakendades teooriaid eluliste juhtumite lahendamisel.
Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Olen õppijana kohanud häid (ja mitte nii häid) õppejõude Eestis, Soomes ja Lõuna-Koreas ning nende kogemuste taustal tekkis minu peas esmane arusaam sellest, kes on õppejõud ja kuivõrd erinevatel viisidel on võimalik õppejõud olla. Väga suureks mõjutajaks on olnud ka kolleegid, keda kõigepealt mitu aastat kõrvalt vaatasin ning kelle ukse taga kraabin iga kord, kui nõu vajan. Kõige suuremad mõjutajad on aga lõpuks ikkagi üliõpilased – nende tehtud töö ja mõttesügavus, kriitika ja tänusõnad. Tagasiside üliõpilastelt on see, mis paneb mind pidevalt mõtlema oma rolli peale õppejõuna, mis ajendab mind iseennast arendama ning oma kursusi jätkuvalt lihvima.
Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?
Kõige enam hindan ülikoolis inimesi, kes minu ümber on - nende entusiasmi oma valdkonna arendamisel, nende abivalmidust ja toetust ning üleüldiselt mõnusaid suhteid ka "võõraste" kolleegidega. Samuti hindan väga ülikooli paindlikkust ja võimalusterohkust - saan valida endale sobiva töötamise aja ja koha, panna end proovile koostöös kolleegidega põnevate ELU projektide juhendamisel, käia välismaal kogemusi kogumas ning võtta vastu põnevaid väljakutseid nii analüütiku, õppejõu kui ka arendajana. Igav ei hakka!
Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?
Minu jaoks jääb 2019. aasta meelde aastana, mil sain päriselt aru, kuivõrd palju on võimalik kolleegilt temaga koos töötades õppida ning kui palju on ühiselt võimalik ära teha. Samuti jääb 2019. aasta mulle meelde aastana, mil kursuse eelviimasel seminaril tuli üliõpilasel pisar silma, et ainult üks seminar veel järel on ning seejärel saab aine otsa.
