Keevitamine tõi kutseõpetajad ülikooli
Evely Vassar ja Helen Truska on Rakvere Ametikooli keevitaja eriala kutseõpetajad ja oma eriala kirglikud fanaatikud. Kuigi mõlema ametialane kogemus on küllalt pikk, otsustati, et erialaste oskuste edasiandmiseks sellest ei piisa – vaja on põhjalikku pedagoogilist alusmüüri.
Evely ja Helen õpivad Tallinna Ülikoolis kutsepedagoogika eriala bakalaureuseõppes esimesel kursusel. Praegu on nende kutsevaldkonnaks keevitamise eriala, kuid ametite poolest on nende taust kirju.
Evely on selgeks õppinud juuksuri, kaubandusökonoomiku, küünetehniku ning massööri erialad, kuid töötanud ka lasteaias kokana. Praeguse tööni jõudis ta aga hoopiski tänu oma lastele. Tema sooviks oli leida stabiilne, kuid samas väljakutseid pakkuv töö, mis tagaks piisava majandusliku heaolu. Just nii jõudis ta kutseõpetaja ametini.
Helen on omandanud juuksuri kutse Tartu Kutsehariduskeskuses. Juuksur oli ka tema esmane erialavalik, kuid pärast paariaastast tööd tekkis tal tugev soov ja vajadus end täiendada.
„Nii jõudsin lõpuks hoopis keevituse erialani Rakvere Ametikoolis, pärast lõpetamist võtsin aga vastu pakkumise jääda ametikooli praktikajuhendajaks. See töö viiski aga mind vajaduseni täiendada oma pedagoogilisi oskusi,” selgitab Helen.
Heleni sõnul on nende töö kutseõpetajetena pidev õppimine ning arenemine, kus ükski päev ei sarnane teisega, karta pole ka rutiini tekkimist. Kutsepedagoogikat soovitab ta õppida eelkõige neil, kes tahavad juhendada tulevasi eriala asjatundjaid.
“Juba esimese õppeaasta jooksul on ülikool andnud päris arvestatava sisupagasi minu pedagoogilisse “tööriistakohvrisse”, on Evely veendunud ja lisab, et kohe õpitut kutseõpetajana rakendades on tema töö märkimisväärselt lihtsam ja loogilisem ning ka oluliselt tähenduslikum.
Tutvu lähemalt kutsepedagoogika erialaga bakalaureuseõppes ja kutseõpetaja õppekavaga magistriõppes.