Kutsepedagoogika

• Kestus: 4 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe
• Viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning eelkõige õpingute alguses ka kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöö graafikuga saab tutvuda siin.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• üleülikoolilised ained; 
• õppija ja õppimine kutseõppes; 
• õpikeskkond ja õppeprotsess kutseõppes;
• kutseõpetaja professionaalsus;
• eriala valikmoodul;
• valdkondlik võõrkeel;
• uurimistöö kutsehariduses;
• vabaained;
• bakalaureuseeksam.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse  probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Eriala valikmooduleid on kolm: riigikaitseõpetus, teenindusõpe kutsehariduses ja tehnikaõpetus kutsehariduses 

Kutseõpetaja professionaalsuse moodul toetab kutseõpetaja erialast arengut. Muuhulgas arendab moodul meeskonna- ja võrgustikutöö oskusi ning kujundab valmisoleku koostööks erinevate sihtrühmadega. 

Uurimistöö põhimõtteid aitavad mõista uurimistöö kutsehariduses mooduli ained. Kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma uurimistöid edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Õpikeskkonna ja õppeprotsessi moodul toetab kutseõppeprotsessi planeerimise, läbiviimise ja hindamise teadmiste ning oskuste arendamist. 

Moodul, mis kannab nime "Õppija ja õppimine kutseõppes" toetab pädevuste kujunemist õppija arenguvajaduste ja eripärade väljaselgitamiseks ja nende arvestamiseks kutseõppe õppeprotsessis. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Tutvu õppekavaga

Kandidaadil peab olema keskharidus ja erialane ettevalmistus (nt kutsekeskharidus, kutseharidus keskhariduse baasil, kutseeriharidus, eelkutseõpe koos praktilise kogemusega, kutsetunnistus või vähemalt viieaastane töökogemus).

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 palli) koosneb alljärgnevatest osadest.

• Arutlev essee teemal "Mina kutseõpetajana" (35%) - essee eesmärgiks on hinnata kandidaadi selget arusaama kutseõpetaja tööst. Essee kirjutamise aluseks on eelnevalt põhjalikult läbitöötatud kutseõpetaja, tase 6 kutsestandard. Essees arutleb kandidaat kutseõpetajale esitatavate ootuste, tööülesannete ja rollide üle, püüab nendest lähtuvalt ennast avada ning demonstreerib kirjalikku väljendusoskust. Essee kirjutatakse ülikoolis kohapeal. Arutleva essee maksimaalne tulemus on 35 punkti.
• Kutsesobivusvestluse (65%) eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus, motivatsioon õpinguteks ja kutseõpetaja tööks ning esinemis- ja argumenteerimisoskust. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed (töökogemust kutseõpetajana), vabatahtlikku tegevust ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele. Kandidaat peab olema tutvunud kutseõpetaja, tase 6 kutsestandardiga. Kutsesobivusvestluse maksimaalne tulemus on 65 punkti. 

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- arutleva essee ja kutsesobivusvestluse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades. Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). 

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

"Aastal 2003 lõpetasin kutseõpetaja diplomiõppe ning seejärel töötasin kutseõpetajana. Ülikoolis olen töötanud lektorina alates 2007. aastast ja oma uurimistöös olen keskendunud kutseõpetajate professionaalsuse uurimisele.

Kutsehariduse dotsendina õpetan kutsepedagoogika õppekaval õppeaineid "Sissejuhatus kutseõpetaja kutsesse", "Teooria- ja praktikaõppe didaktika" I, "Õppevara kutsehariduses", "Riigikaitseõpetuse didaktika" ja vastutan eriala valikmooduli "Riigikaitseõpetus" eest ning juhendan ka kutsepedagoogilisi praktikaid. Kursustel õppijatelt ootan avatust uutele teadmistele ja kogemustele ning sügavat õpihimu."

Meidi Sirk Eesti Teadusinfosüsteemis

"Ülikoolis olen olnud seotud kutseõpetaja haridusega alates oma õpingutest kutseõpetaja diplomiõppes, pedagoogika/kutseõppedidaktika magistriõppes ning õppejõuna alates 2002. aastast. Praktilisi kutseõppekogemusi saan lisaks kutseõppeasutuses majanduse ja ettevõtluse aluseid õpetades. Minu uurimisteemad on keskendunud kutseõppe õpilaskonnale. Õppejõu ja kutseõpetajana hindan väga õppijaid, kes on koostöövalmid ja näevad endas arenguruumi."

"Õpetan selliseid aineid nagu "Sissejuhatus kutsepedagoogikasse", "Töökeskkond kutseõppes" ja "Kutseõppedidaktika alused" ning juhendan erialapraktikat ja kutsepedagoogilisi praktikaid. 

Reeli Liivik Eesti Teadusinfosüsteemis

"Oman väga mitmekesist kogemust kutsehariduse valdkonnas ja seda aastast 1989.  Tallinna Ülikoolis alustasin lektorina tööd 2009. aastal. Minu uurimisteema keskendub õppekavade arendamisele kutsehariduses."

"Kutsepedagoogika lektorina õpetan kutsepedagoogika õppekaval õppeaineid "Kutsehariduskorraldus", "Kutsehariduse õppekava koostamine" ja vastutan eriala valikmooduli „Teenindusõpe kutsehariduses“ eest ning ühtlasi juhendan kutsepedagoogilisi praktikaid. 

Sirje Rekkor Eesti Teadusinfosüsteemis

Bakalaureusekraadiga kutseõpetajad ja koolitajad on tööturul oodatud kui kutseõppe arendajad, kes aitavad kaasa kvalifitseeritud tööjõu väljaõpetamisele. Eriala lõpetanud töötavad näiteks õpetajatena kutsekoolides, üldhariduskoolides, huvikoolides, ettevõtetes (näiteks koolitaja või praktika juhendajana) ja mujalgi. 

Kutsepedagoogika bakalaureuseõppekava lõpetajale antakse kutseõpetaja, tase 6 kutse. 

Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes, näiteks kutseõpetaja õppekaval. 

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.