Kutseõpetaja magistriõppekava

Kutseõpetaja

Kutseõpetaja õppekava on Eestis ainuke kutsehariduse valdkonna magistriõppekava. Selles interdistsiplinaarses õppekavas on ühendatud kahe ülikooli tugevused – Tallinna Ülikooli pikaajalised teadus-, arendus- ja õppetöö kogemused haridusteaduste ning Tallinna Tehnikaülikoolil tehnika- ja majandusteaduste valdkondades.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv Lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Kutseõpetaja õppekava valmistab ette tööks kutseõpetaja ja -koolitajana, kes juhib ja arendab erialaõpet kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ettevõttes.

Kutseõpetaja õppekava sobib hästi kõrgharidusega spetsialistidele ning kutseõpetajatele ja -koolitajatele. Õppima asumise eelduseks on erialane ettevalmistus vähemalt kutsehariduse tasemel näiteks tehnika, tootmise ja ehituse, IT, teeninduse, ärinduse-kaubanduse, põllumajanduse, kunsti, tervishoiu või muus valdkonnas.

Õppijalt ootame motivatsiooni enese professionaalseks arendamiseks ning huvi oma erialaõppe arendamise ja juhtimise vastu.

Õppekorraldus on paindlik ja õpe toimub osakoormusel, mistõttu sobib ideaalselt töötavale professionaalile! Erialaainetes rakendatakse töökohapõhist lähenemist. Õpingute nominaalaeg on kolm aastat.

Sisseastumiseksamite ajakava Esita avaldus

Avalduste vastuvõtt 20. juunist 1. juulini 2020.

Rene Uusmees

Loe artiklit, kuidas heast eriala professionaalist saada heaks kutseõpetajaks

Miks tulla meile õppima?

  • Kutseõpetaja õppekava pakub uusi karjäärivõimalusi eriala spetsialistidele.
  • Õppekava võimaldab spetsialiseeruda kutsepedagoogika, inseneripedagoogika või ettevõtluspedagoogika suunale. 
  • Õpe on väga mitmekesine, hõlmates teaduspõhist ja praktilist lähenemist ning sisaldades praktikavõimalusi nii Eestis kui ka välismaal.
  • Lisaks saab lõpetanu laia kasvatus­teadusliku ettevalmistuse erinevate õppijate tundmiseks, toetamiseks ja nende arengu suunamiseks – nii noorukite kui ka täiskasvanute arengu ja õppimise iseärasuste mõistmiseks.
  • Kutseõpetaja õppekava toetab arusaama kujunemist majanduse, tööturu ja kutsehariduse seostest ning erialaõppe arenduse juhtimisest.
  • Magistriharidusega kutseõpetajad ja -koolitajad on tööturul oodatud kutseõppe juhtijad ja arendajad. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud. 
  • Kutseõpetaja ühisõppekava vastab kutseõpetaja kutsestandardile – lõpetajatele antakse koos magistridiplomiga ka tähtajatu kutseõpetaja 7. taseme kutse.
  • Ühisõppekava TTÜ-ga võimaldab kõrgetasemelist ettevalmistust ja avab tee ka doktoriõppesse.

Tutvu õppekavaga  Tutvu lähemalt, millised uuendused õppekavas tehtud

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub kaks kuni kolm korda kuus neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti vastavalt õppekava tunniplaanile. Õpe toimub osakoormusel ja õpingute nominaalaeg on kolm aastat. Erialaainetes toimub õppetöö osaliselt töökohal (õppeasutustes).

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • haridusuuringud 12 EAP; 
  • tööturg ja kutseharidus 24 EAP;
  • üldkasvatusteaduslikud ja psühholoogiaained 24 EAP;
  • eriala valikmoodulikd 24 EAP (kutsepedagoogika, inseneripedaoogika või ettevõtluspedagoogika);
  • praktika 12 EAP; 
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP;
  • magistritöö 18 EAP.

Haridusuuringud toetavad ja pakuvad võimalusi iseseisva aktuaalse uurimisprobleemi lahendamisele suunatud uurimuse kavandamiseks, läbiviimiseks ning magistritöö koostamiseks ning kaitsmiseks. 

Tööturu ja kutsehariduse mooduli õppeained toetavad arusaama kujunemist majanduse, tööturu ja kutsehariduse seostest, töölõppimise eripäradest ja erialaõppe arendamise juhtimisest kutsehariduses. 

Üldkasvatusteaduslikud ja psühholoogiaained toetavad arusaama kujunemist inimese ja töö psühholoogilistest ja eetilistest aspektidest, õppimise arengu aluseks olevatest psüühilistest protsessidest eri vanuses inimese õppimises ning täiskasvanu arengu ja õppimise iseärasustest.

Eriala valikmoodul võimaldab spetsialiseeruda kutsepedagoogikale (kutseõppeasutuse ja kutseõpetaja töökontekstis), inseneripedagoogikale (erialaõpe tehnikavaldkonnas) ning ettevõtluspedagoogikale (majandus- ja ettevõtlusõpe üldharidus- ning kutsekoolis).

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa, mis loob võimaluse pedagoogiliste ja erialaste teadmiste sidumiseks kutseõppe tegelikkusega. Praktikat saab sooritada nii Eestis kui ka välismaal. 

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. 

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

"Kutseõpetajaharidusega olen olnud ülikoolis seotud alates 1997. aastast, kui alustasin õpinguid kutseõpetaja eriala diplomiõppes. Seejärel läbisin pedagoogika/kutseõppedidaktika magistriõppe, tegelesin kutsepedagoogika eriala õppetöökorraldamisega ning 2002. aastal alustasin ülikoolis tööd õppejõuna.  Lisaks õppejõutööle kogun praktilisi kutseõppekogemusi kutseõppeasutuses õpetajana töötades. Minu uurimisteemad ülikoolis on keskendunud kutsepedagoogikale ja kutseõppe õpilaskonnale. Õppejõu ja õpetajana hindan väga õppijaid, kes on koostöövalmid ja näevad endas arenguruumi."

"Kutseõppedidaktika lektorina õpetan kutsepedagoogika ja kutseõpetaja õppekavadel aineid "Sissejuhatus kutsepedagoogikasse" ja "Kutsepedagoogika",   "Kutseõppedidaktika alused" ja "Kutseõppedidaktika",  "Töökeskkond kutseõppes" ning juhendan erialapraktikat ja kutsepedagoogilisi praktikaid. 

Reeli Liivik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Aastal 2003 lõpetasin kutseõpetaja diplomiõppe ning seejärel töötasin kutseõpetajana. Ülikoolis olen töötanud lektorina alates 2007. aastast ja oma uurimistöös olen keskendunud kutseõpetajate professionaalsuse uurimisele." 

"Kutsehariduse lektorina õpetan kutsepedagoogika õppekaval õppeaineid "Sissejuhatus kutseõpetaja kutsesse", "Teooria- ja praktikaõppe didaktika" I ja II, "Õppevara kutsehariduses" ja "Riigikaitseõpetuse didaktika", ühtlasi juhendan ka kutsepedagoogilisi praktikaid. Kursustel õppijatelt ootan avatust uutele teadmistele ja kogemustele ning sügavat õpihimu."

Meidi Sirk Eesti Teadusinfosüsteemis


"Oman väga mitmekesist kogemust kutsehariduse valdkonnas ja seda aastast 1989.  Tallinna Ülikoolis alustasin lektorina tööd 2009. aastal. Minu uurimisteema keskendub õppekavade arendamisele kutsehariduses."

"Kutsepedagoogika lektorina õpetan kutsepedagoogika õppekaval õppeaineid "Kutsehariduskorraldus", "Kutsehariduse õppekava koostamine" ja vastutan eriala valikmooduli „Teenindusõpe kutsehariduses“ eest ning ühtlasi juhendan kutsepedagoogilisi praktikaid. 

Sirje Rekkor Eesti Teadusinfosüsteemis


Krista Loogma on haridusteaduste instituudi vanemteadur ja Tallinna Ülikooli kutsehariduse professor. Ta on paljude publikatsioonide ja mitmete teadusorganisatsioonide liige. Oma doktorikraadi omandas ta 2004. aastal teemal "Töökeskkonnas õppimise tähendus töötajate kohanemisel töömuutustega". 

Krista Loogma Eesti Teadusinfosüsteemis

 

Vastuvõtutingimused

Vaata sisseastumiste ajakava siit

Tegemist on osaliselt avatud õppekavaga, mis tähendab, et kandidaadil peab olema:

  • kõrgharidus kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis õpetatavas erialavaldkonnas (vt lisa kutseharidusstandardist), või
  • kõrgharidus muus valdkonnas, ning lisaks kutseharidus.

Vastuvõtueksam (100%) koosneb kolmest osast.

  • Akadeemiline test (25%). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Teadusallikatel põhinev kirjalik analüütiline ülesanne (25%). Ülesanne tugineb kohapeal etteantud eesti- ja ingliskeelsetele teadusallikatele ja seisneb isikliku arvamuse kujundamises ja põhjendamises etteantud allikate põhjal. Hinnatakse nii allikate asjakohast tõlgendamist ja veenvat ning argumenteeritud viitamist asjakohases kontekstis, mõttekäigu terviklikkust ja loogilisust kui ka allikatele viitamise korrektsust.
  • Kutsesobivusvestlus (50%), mille käigus hinnatakse kandidaadi ettevalmistust erialavaldkonnas, aktiivsust erialavaldkonnas ja ühiskonnas, motiive kutseõpetaja õpinguteks, kutseõpetaja rolli tajumist ning valmisolekut uurimistööks kutsehariduse valdkonnas. Enne kutsesobivusvestlust palume kandidaatidel tutvuda kutseõpetaja õppekavaga ÕIS-is.

Tutvu varasemate aastate akadeemilise testi näidisküsimustega siin.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi erialale, sooritab ta akadeemilise testi ja teadusallikatel põhineva arutlusülesande üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda: vastuvott.haridus@tlu.ee.

Inglise keele oskus

Sisseastumiseks vajalikku A2 taseme inglise keele oskust kinnitavad sisseastujad SAISis.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaladus esitatakse organisatsiooni ametlikult banketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digiallkiri või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada lisaks 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Magistriõpe avab õppijatele uusi õpi- ja karjäärivõimalusi. Õppekava lõpetajale antakse kutseõpetaja kutsestandardi kohaselt kutseõpetaja 7. taseme kutse.

Lõpetanutel on võimalik töötada näiteks:

  • kutseõpetajana kutseõppeasutuses. Kutseõpetaja ülesanne on toetada õppija erialaste teadmiste ja oskuste ning hoiakute omandamist. Kutseõpetajate töö hõlmab koostööd koolis kui ka väljaspool kooli ettevõtete ning erialaliitudega, õppeprotsessi planeerimist ja läbiviimist, kolleegide toetamist, õppekavade, -materjalide koostamist ja õppekavaarenduse juhtimist. 

  • eriala õppejõuna rakenduskõrgkoolides. Kutseõpe võib toimuda rakenduskõrgkoolis. Õppejõu eesmärk on toetada õppijat kindlal kutsealal töötamiseks vajalike pädevuste omandamist, edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.

  • kutsekoolitajana koolitusfirmades. Kutsekoolitaja õpetab koolitusfirmas koolitusel osalejatele nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi töövõtteid ja tööoskusi, tutvustada uusi tehnoloogiaid ja töövahendeid vm. 

  • ettevõtte praktikajuhendajana. Praktikajuhendajad ja mentorid on ettevõtetes töötavad kutseala spetsialistid, kes juhendavad ettevõttes uusi töötajaid või õppepraktikal olevaid õpilasi. Nende roll on aidata kohaneda tööga kollektiivis, abistada neid tegelike tööoskuste omandamisel ning suunata oma tööd analüüsima ja mõtestama.

Meie lõpetajatel on võimalik jätkata õpinguid ka doktoriõppes

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 18 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Kutseõpetaja õppekava õppeained toimuvad erinevates Tallinna Ülikooli auditooriumites. Näiteks toimub õppetöö ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse ruumides, kuid oleme kasutanud ka laiendatud õpikeskkonda ja viinud õppetööd läbi õues. Lisaks ülikoolis toimuvale kontaktõppele on meie headeks partneriteks erinevad kutseõppeasutused: Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Ehituskool jt.

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus! 

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Noorsootöö korraldus

Haridusteaduste instituut

Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja 7. taseme kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Magistriõpe
Eesti keel
15
Sessioonõpe
Vaata eriala

Andragoogika

Haridusteaduste instituut

Andragoogika magistriõppekava Tallinna Ülikoolis on ainus omataoline õppekava Eestis ja lähiregioonis. Kui sa oled huvitatud panustamast elukestva õppe, täiskasvanuhariduse, mitteformaalõppe ja täiskasvanute koolituse valdkondade ja innovatiivsete õpikeskkondade arengutesse, tahad juhtida selle valdkonna uuendusi, hoolid ühiskonnas toimuvast ning soovid toetada täiskasvanute ja erinevate põlvkondade elukestvat õppimist, siis on andragoogika magistriõpe just sulle mõeldud!

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise uuenenud õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala