Doktoritöö: kvaliteetse alushariduse tagavad koolitatud ja motiveeritud lasteaiaõpetajad

Tiina Peterson uuris oma doktoritöös lasteaiaõpetajate professionaalsust ja selle hindamist Euroopa kontekstis. Uurimistöös võrdles ta Eesti, Soome, Rootsi ja Ungari alushariduskorraldust, kusjuures esimeses kolmes on see sarnase ühtse lähenemisega ja viimases jagatud hariduse- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Doktoritöö ajendiks oli lasteaiahariduse muutunud lähenemisviis lapse arengu toetamisele, kus last nähakse kui aktiivset õppijat ja õpetajat tema õppimise toetajat. Seetõttu on oluline mõtestada ja muuta lähenemist lasteaiaõpetajate kompetentsile ja selle arengu toetamisele.
 
Doktoritöös püüdis Peterson välja selgitada, kuidas riikide õpetajad ja direktorid hindavad lasteaiaõpetajate oskusi laste väärtuste arendamisel, perekonna kaasamisel, suhtlemisel, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel, laste arengu hindamisel, õppe- ja kasvatustegevuse strateegiate kasutamisel, kasvukeskkonna loomisel ja õpetaja arengu toetamisel. Samuti, kuidas mõjutab eestvedamine lasteaiaõpetajate professionaalsust, tuginedes õpetajate ja direktorite arvamustele ning millised tegurid mõjutavad Eesti koolieelsete lasteasutuste õpetajate kompetentse Euroopa kontekstis.

Uurimistöö tulemustele tuginedes leiab Peterson, et hinnangud lasteaiaõpetajate professionaalsusele sõltuvad õpetajate hariduslikust ja kultuurilisest kontekstist, milles mängivad rolli riiklikud õppekavad. Soome ja Rootsi riiklik õppekava on suunatud enam õppe- ja kasvatusprotsessile, samas Eesti ja Ungari õppekavad lapse arengutulemustele. Eesti ja Ungari õpetajate ja direktorite hinnangud olid kõrgemad, sest nendes riikides kasutatakse ISSA Step by Step programmi. See programm lähtub lapsekesksetest ja demokraatlikest põhimõtetest alus- ja põhihariduse korraldamisel ning hõlmab erinevaid riike üle maailma. Soome ja Rootsi direktorid ja õpetajad olid kriitilisemad lasteaiaõpetaja professionaalsuse suhtes kui Eesti ja Ungari kolleegid. 

Samuti toob Peterson välja, et doktoritöö tulemused tõestasid lasteaia direktorite olulist rolli koolieelses lasteasutuses töökultuuri loomisel ja õpetajate oskuste toetamisel. Lisaks ilmnes teadustöös, et eestvedamise oskused on õpetaja töös olulised ja mõjutavad nende kompetentsi. Pedagoogilise eestvedamise toetamiseks on vajalik toetada õpetajate tööalast arengut, sh võimaldada neile täienduskoolitust.

Doktoritöös selgusid ka mitmed Eesti alushariduse kitsaskohad: lasteaiaõpetajad vajavad suuremat pädevust, kuidas laste individuaalsust toetada, rakendada töökorralduses väiksemaid täiskasvanute ja laste suhtarve ning toetada lapsi valikute tegemisel. Ka õpetajate ja abiõpetajate roll vajab seaduses selgemat määratlemist. Kõigele lisaks peaksid õpetajad rohkem keskenduma koosööle peredega, nende kaasamisele kogukonnas ning julgustama pereliikmeid lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes osalema. Väljakutseteks on laste probleemide lahendamise ja eneseregulatsiooni oskuste toetamine, koostöö tugispetsialistide ja vanematega, et hinnata ja toetada laste arengut. Uurimistöö järel näeb Peterson, et õpetajad vajavad rohkem tuge, kuidas võimaldada lastel võtta isiklikku vastutust hooliva kasvukeskkonna loomise eest ning vältida soolisi stereotüüpe õppe- ja kasvatustegevuses.

Kokkuvõttena toob Peterson välja, et õpetajad saavad ise paremini kavandada tegevusi oma personaalse arengu eesmärkide täitmiseks ja lasteaia kvaliteedi parandamiseks. Lasteaia direktor saab aga aidata luua õpetaja professionaalset arengut ja heaolu toetavat õppekultuuri ja -keskkonda ning oskuslikult suunata muudatuste juhtimist ja elluviimist, samuti tähtsustada õpetajate koostööd tugispetsialistidega. Võttes doktoritöö tulemusi arvesse, saab parandada koolieelsete lasteasutuste õpetajate esma- ja täienduskoolituste võimalusi ning toetada nende arengut.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Tiina Peterson kaitses 20. veebruaril doktoritöö „Preschool teachers’ professionalism from Estonian, Finnish, Swedish and Hungarian point of view in the European context“
(„Koolieelsete lasteasutuste õpetajate professionaalsus Euroopa kontekstis Eesti, Soome, Rootsi ja Ungari vaatenurga“). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Marika Veisson ja Tampere Ülikooli emeriitprofessor Eeva Hujala. Oponendid olid Stockholmi Ülikooli professor Arniika Kuusisto ja Jyväskylä Ülikooli dotsent Elina Fonsen.