Doktoritöö: Teadlikult kavandades arendab kunstitund ka õpilase üldpädevusi
Eesti riiklik õppekava rõhutab üldhariduskoolides kaheksat üldpädevust, kuid kunstitunnis jäävad õpetajad nende tundi lõimimisega sageli kõhklema. Helen Arovi teadustöö annab toimiva lahenduse, et muuta üldpädevused loomeprotsessi loomulikuks osaks. Nii toetavad need aineoskuste omandamist ja ka õppija terviklikku arengut.
Kunstiõpetajad peavad üldpädevusi küll oluliseks, kuid neid toetatakse ainetunnis pigem kaudselt kui teadlikult planeeritud tegevuste kaudu. Seda soosib ka asjaolu, et õppekava dokumentides jäävad seosed kunstiõppe spetsiifika ja üldpädevuste vahel sageli üldsõnaliseks ning suunavad juhised napiks. „Õpetajad mõistavad, et üldpädevused on tähtsad – küsimus on pigem selles, kuidas neid igapäevaselt ja sisukalt õpetada,“ ütleb Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Helen Arov.
Ta asus probleemi lahendama tegevusuuringuga ehk kavandas ja viis kolme aasta jooksul läbi kunstiõpet II kooliastmes.
Üldpädevused kujunevad loomeprotsessis
Kaheksa üldpädevust peegeldavad õpikäsituse väärtusi ja sihte, ulatudes ettevõtlikkusest enesemääratluseni ja kultuuriteadlikkusest digipädevuseni.
Tegevusuuringu käigus arendati välja protsessimudel, mis aitab õpetajal tuua üldpädevused õppetegevuse kavandamise aluseks. Uurimuse tulemusi analüüsides võib öelda, et üldpädevused ei ole kunsti valdkonnast eemalseisvad lisaoskused, vaid toetavad otseselt ainepädevuste saavutamist. Näiteks saab suhtluspädevus areneda siis, kui õpilased arutavad oma töö ideid, põhjendavad valikuid, mõtestavad loomeprotsessi ja annavad üksteisele sisulist tagasisidet. Õpipädevus kujuneb, kui loomeprotsessis teadvustatakse eesmärke, planeeritakse töö samme, katsetatakse ja hinnatakse oma edenemist.
Kuidas see käib?
Üldpädevusi saab teadlikult lõimida kunstiõpetuse tundidesse, kui õpetaja lähtub ainekava tõlgendamisel üldpädevustest ning valib eesmärgini jõudmiseks üldpädevusi arendavad töövõtted ja ülesanded. See eeldab ka pidevat refleksiooni – oma tegevuste ja õpilaste arengu teadlikku jälgimist.
„Sama oluline kui eesmärgistamine on ka eesmärkide ja tegevuse ümberhindamine protsessi käigus,“ ütleb Helen Arov nii enda kogemusest õpetaja kui ka uurijana. „See tähendab küll professionaalset pingutust ja mõttetööd, kuid tegevusuuring kinnitab, et selline lähenemine muudab õppeprotsessi läbipaistvamaks, põhjendatuks ja terviklikuks. Loomeprotsess ei taandu pelgalt lõpptulemusele, vaid hõlmab ideede kogumist, arutelusid, katsetamist ja eneseanalüüsi.“
Eesmärk on terviklik lähenemine
Seega näitab Tallinna Ülikoolis valminud doktoritöö, et üldpädevused ei pea jääma õppekavas vaid kajastatud loeteluks. Teadustöö pakub toimiva lahenduse, kuidas kunstitundides seni abstraktseks jäänud üldpädevustest saab kujundada igapäevases õppetöös toimiva praktika.
Doktoritöö loob läbi uute teadmiste aluse selliseks kunstiõppeks, kus õppija õpib kunstivõtteid, aga ka enda tegevust mõtestama, arutlema ja oma valikute eest vastutama.
Doktoritöö kaitsmine
Helen Arov on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on „Arendades pedagoogilist lähenemist, mis toetab üldpädevusi üldhariduskooli kunstiõppes“ ("Developing Pedagogy for Supporting Key Competencies in Comprehensive School Visual Art Education").
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 27. märtsil 2026 kell 10.00 Tallinna Ülikooli saalis M648.
Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendajad on Edna Vahter, Tallinna Ülikooli dotsent ja Erika Löfström, Helsingi Ülikooli professor.
Oponendid on Eve Kikas, Tallinna Ülikooli teenekas professor ja Seija Kairavuori, Helsingi Ülikooli vanemlektor.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
