Doktoritöö: COVID-19 pandeemia esimene aasta ei mõjutanud Eesti elanike vaimset tervist ühtviisi negatiivselt

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Karel Kulbin keskendub doktoritöös sellele, kuidas muutus pandeemia esimesel aastal Eesti elanike tajutud stressi tase ja depressioonisümptomid ning millist rolli mängis selles aktiivne vaba aja veetmine. Pikisuunalises uuringus jälgiti samu inimesi (530 Eesti elanikku) mitmel ajahetkel pandeemia esimesel aastal.

Kõik ei kogenud kriisi ühtemoodi

Uuringu tulemused näitavad, et keskmiselt püsisid uuringus osalenute stressi tase ja depressioonisümptomid pandeemia esimese aasta jooksul üsna stabiilsed, kuigi viiruse levik ja piirangud tavapärastele tegevustele muutusid märkimisväärselt. See tähendab, et kriisi põhjustatud muutused meid ümbritsevas keskkonnas ei mõjunud kõigi vaimsele tervisele ühtviisi negatiivselt.  

Uuringus osalenute seas eristusid neli peamist psühholoogilise toimetuleku mustrit:

33% osalenutest tuli COVID-19 pandeemia esimese aasta jooksul kriisiga hästi toime,

25% osalenutest paranes toimetulek ajapikku,

27% osalenutest stress aasta jooksul kasvas,

15% osalenutest püsis stress läbivalt kõrgel tasemel.

Mida numbrid näitavad?

Paljud uuringus osalenutest (42%) kogesid pandeemia esimesel aastal püsivaid kohanemisraskusi ja olid seetõttu suuremas riskis, et kogeda kroonilise stressiga seotud vaimse tervise muresid. Halvenev või püsivalt kõrge stressitase ennustas analüüsi järgi tugevalt ka hilisemaid depressioonisümptomeid.

Suurem osa tuli kriisiga siiski hästi toime. “See tulemus toetab varasemaid pikaaegseid uurimusi,“ ütleb Karel Kulbin. „Inimesed on suutelised kohanema pikaajalise ebakindluse ja korduvate stressoritega oluliselt paremini, kui nad ise oskavad oodata,“ selgitab doktoritöö autor. Siiski rõhutab ta, et edukas kohanemine ei ole universaalne. „Keskmiste muutuste jälgimine võib varjata suuri individuaalseid erinevusi,” lisab ta olulise nüansi.

Võimalik kaitsetegur stressi eest

Miks tulid mõned inimesed pandeemiaga paremini toime kui teised? Üks võimalik kaitsetegur võib olla aktiivne vaba aja veetmine.

Viiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangud häirisid paljude inimeste tavapäraseid vaba aja tegevusi. Hobidest või liikumisharrastusest loobumine seostus suurema depressiooniriskiga. Samas inimesed, kes said jätkata aktiivsete vaba aja tegevustega, näiteks liikusid, viibisid looduses või tegelesid hobidega, mis ei eeldanud teiste inimestega kokkupuutumist, kogesid üldiselt paremat vaimset toimetulekut.

Seega toetab aktiivne vaba aja veetmine vaimset tervist ka suurte kriiside ajal.

Võimalus õppida tulevikuks

Teadustöö rõhutab, et kriiside mõju vaimsele tervisele ei saa hinnata ainult keskmiste näitajate põhjal. Oluline on mõista, kuidas erinevad inimesed samadele olukordadele reageerivad ning millised igapäevased tegevused võivad toetada paremat kohanemist.

Tuginedes uurimusele võib öelda, et tulevaste kriiside ajal on oluline toetada lihtsaid ja inimestele kättesaadavaid vaba aja veetmise viise, mis soosivad liikumist ja on neile tähenduslikud.

 

Doktoritöö kaitsmine

Karel Kulbin on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on „Sissevaade psühholoogilisse kohanemisse COVID-19 pandeemia esimesel aastal Eestis: tajutud stress, depressioonisümptomid ja aktiivse vaba aja roll“ ("Insights Into Psychological Adjustment in Estonia During the First Year of the Covid-19 Pandemic: Perceived Stress, Depression Symptoms, and the Role of Active Leisure").

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 2. aprillil 2026. aastal kell 11.00 Tallinna Ülikooli saalis M648.
Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.

Doktoritöö juhendajad on Aleksander Pulver, Tallinna Ülikooli teenekas professor ja Kristjan Kask, Tallinna Ülikooli dotsent.
Oponendid on Katrīna Volgemute, Riia Stradiņši ülikooli dotsent ja Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli kaasprofessor.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.