Kui ohutu või ohtlik on linnas mesilaste pidamine?

Mis on ühist Tallinna ja Harvardi ülikoolidel või näiteks Tallinna Valdeku tänava spordihoonel ja Pariisi ooperimajal? Nende majade katusel paiknevad mesitarud selgitab Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.

Oleme tunnistajaks bioloogilise mitmekesisuse pidevale vähenemisele. Sealjuures eriti drastiliselt täheldatakse putukate, sh mesilaste, vähenemist. Põhjuseid on ilmselgelt palju: elupaikade vähenemine, monokultuuride rohkus, taimekaitsevahendite kasutamine intensiivpõllumajanduses jne.

Jah, on müüt, et Albert Einstein ütles: “Kui kaovad mesilased, siis inimkonnal on jäänud veel neli aastat.” Kuid tõepoolest, me sõltume putukatest, meie igapäevane toidulaud sõltub mesilaste olemasolust, sest mesilased on need, kes tolmeldavad suure osa toiduks kasutatavatest taimedest, rääkimata muudest looduslikest hüvedest, mis me looduselt tänu tolmeldamisele saame.

Selle teema valguses on üks märgiline trend kasvav huvi linnamesinduse vastu, mille kaudu saab taastada ja hoida bioloogilist mitmekesisust linnastunud aladel, tuua loodust ja ka toidutootmist rohkem linnainimese juurde ning anda võimalus panustada igaühe looduskaitse tegevusse.

Nii sumisevad New York, Boston, Halifax, London, Sydeny, Hong Kong, Berliin, Tokyo, Toronto ja ka Tallinn. Siinkohal saab näiteks tuua ka vabariigi presidendi, kes Kadriorus mesilasi peab ning on kiitnud linnamee kvaliteeti ja märkinu mesilaste tähtsust ökosüsteemis.

Linnamesindusega on seotud palju hirme.

New Yorgis oli linnamesindus aastani 2010 keelatud just seepärast, et mesilasi peeti sama ohtlikeks kui mürkmadusid.

Enamasti peetakse linnades siiski rahulikke mesilaste tõuge. Lisaks paiknevad mesitarud linnades tihtilugu katustel ning nende lennutrajektoorid ei kattu kuidi palju inimeste liikumisteedega.

Bioloog ja linnamesinduse eestkõneleja Noah Wilson-Rich (USA) ütleb naljatades, et kui sa pole lilleõis, siis mesilane sinu vastu huvi ei tunne. Ennekõike on selliste hirmude leevendamise taga piisavalt hea teavitustöö.

Lisaks kirjeldatakse, et linnade puhul ei ole tegemist hea keskkonnaga, et siinne toidulaud on mesilaste jaoks ahtake ning raskemetallid ja muud kahjulikud elemendid saavad hukatuslikuks mesilastele ning satuvad ka mesindussaadustesse.

Linnade meeproovid on puhtad

Möödunud aastal tehtud pilootprojekti raames analüüsiti ka Tallinna linnast kogutud meeproove. Tulemused viitasid, et keemiliste omaduste, sh raskemetallide sisalduse poolest olid meeproovid kvaliteetsed ja botaaniline päritolu mitmekesine.

See viitab taaskord sellele, et linnatänavad, -pargid ja -aiad pakuvad piisavalt toitu ning linnakeskkond on piisavalt puhas, et mitte ohustada mesilaste elu ning reostada mett. Sarnaselt kirjeldatakse ka mett, mis on kogutud Pariisist, New Yorgist, Sydneyst jne. Kui mesilastel on linnas hea elada, siis on omakorda linnataimed tolmeldatud ja liigiline mitmekesisus hoitud.

Iga kord kui mesilast silmad, olgu see siis linnas või maal, mõtle, kui olulist rolli see väike putukas meie ökosüsteemis täidab.

Tallinna Ülikooli katusel on koostöös linnamesinik Erki Naumanisega alates 2018. aasta maikuust kaks mesitaru.

Toimetaja: Marju Himma

21.05.2018 https://novaator.err.ee/