Doktoritöö uuris noorte sportlaste kahest karjääri toetavaid tegureid
Sporditalentide kahese karjääri – koolihariduse ja sportlaskärjääri – arengus mängib olulist rolli nii ümbritsev keskkond kui ka noore terviklik oskuste pagas. Seega võib spordipsühholoogia süsteemne rakendamine arengukeskkondades olla oluline ressurss, leiab Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsev Kristel Kiens.
Inimeste arengu mõistmisel ja soodustamisel tuleb tervikliku ökoloogilise lähenemise järgi arvestada erinevate mõjutegurite ning nende omavahelise interaktsiooniga (sh nii keskkondlikke kui indiviidi-põhiste teguritega). Seetõttu keskendus Kristel Kiensi doktoritöö unikaalse kahese karjääri keskkonna analüüsimisele Eesti kontekstis nii struktuuri (ehk võtme komponendid ja nende omavahelised seosed) kui edukusfaktorite (eeltingimused, protsessid, filosoofia, õppursportlaste areng ja kompetentsid) osas. Lisaks sellele uuris Kiens spordipsühholoogia süsteemset rakendamise protsessi ning selle efektiivsust nii grupi tasandil vaimsete oskuste arendamise programmi näol kui individuaalse koostöö tasandil.
Uuringus ilmnesid peamiste kahest karjääri toetavate mõjuteguritena keskkonna tasandil terviklikule arengule keskenduv filosoofia, mida toetas avatud kommunikatsioon, vastastikune tagasiside ning nõudlikkus pingutuse ja ülesandele keskendunud tähelepanu osas. Arengut takistava tegurina võis välja tuua lahkhelid ühise filosoofia ja noortega töötavate inimeste käitumiste vahel. Spordipsühholoogia rakendusliku poole pealt ilmnes positiivne mõju läbi hooaja kestnud vaimsete oskuste arendamise programmil ning individuaalsel konsultatsioonil, mis põhinesid aksepteerimise ja pühendumise teraapia ja teadveloleku lähenemistel õppursportlaste vaimsete oskuste arengule (eneseteadlikkuse ja -analüüsi, tähelepanu ja enesejuhtimise oskuste arendamisele). Olulised soodustavad tegurid koostöös noortega olid: paindlikkus, autonoomia soodustamine, mängulisus, kaasamine, oskuste kinnistamine, kannatlikkus ja praktikuna ka kolleegide supervisioon ning toetus.
Doktoritöö tervikuna panustab rahvusvahelisse teadmiste pagasi laiendamisse kahese karjääri arengu toetamise ning kontekstipõhise rakendusliku spordipsühholoogia osas. Samuti võiks doktoritöö olla inspiratsiooniks Eesti spordis muudatuste juhtimisel nii filosoofia kui ka erinevate arengukeskkondade kvaliteedi parendamise ning süsteemselt spordipsühholoogia rakendamise osas.
Kristel Kiens kaitses 31. augustil Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis doktoritöö „Applying sport psychology in Estonia: holistic ecological perspective in understanding dual career development and applying acceptance-based approaches when working with student-athletes” ( „Spordipsühholoogia rakendamine Eestis: Terviklik ökoloogiline lähenemine kahese karjääri arendamise mõistmisele ning aktsepteerimisel põhinevate lähenemiste rakendamine õppursportlastega koostöös”). Tööd juhendasid Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ning Lõuna-Taani Ülikooli dotsent Carsten Hvid Larsen. Opponendid olid Norra teaduse ja tehnoloogia ülikooli dotsent Stig Arve Saether ja Amsterdami Vrije Ülikooli professor Vana Hutter.