Tallinna Ülikooli teadlased panustasid Eesti maailmahariduse raporti valmimisse

 

3. märtsil esitleti Eesti maailmahariduse raportit. Raport valmis GENE - Global Education Network Europe, UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Eesti maailmahariduse organisatsioonide ja huvirühmade ning rahvusvaheliste ekspertide koostöös. Raporti valmimisse panustasid ka Tallinna ülikooli teadlased ja õppejõud, kelle õppe- ja teadustöö on seotud maailmahariduse temaatikatega: Liisa Puusepp Loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia keskusest, Mare Oja humanitaarteaduste instituudist, Maarja Hallik, Lianne Teder, Anne Uusen haridusteaduste instituudist. Liisa Puusepp osales ka esitluspäeval paneelarutelus, kus pöörati tähelepanu nii hetkeolukorrale Eestis, aga ka tulevikuvisioonidele ja suurematele väljakutsetele - et maailmahariduslikud teemad oleksid nii hariduses kui ka ühiskonnas tervikuna olulised.

Ilmselt paljudes tekitab sõna “maailmaharidus” omajagu segadust ning vääriti mõistmisi. See ei ole valdkond maailma haridussüsteemidest, nagu oleme ka eksitavalt kuulnud. Selline segadus on mõistetav, kuna tegemist on distsipliinide ülese temaatikaga, kõnetades moel või teisel kõiki teadusvaldkondi. Õppetöö raamistikus jagab maailmaharidus teadmisi sellest, kuidas globaalsed süsteemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on õppimisprotsess, mis võimaldab meil jõuda probleemide teadvustamisest isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemiseni ning sealt edasi rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni. Seega on tegemist olulise osaga säästva arengu hariduse juures. See oli ka põhjus, miks Maailmahariduse loeng (vastutav õppejõud Liisa Puusepp) sai koos integreeritud loodusteaduste õppekava jätkusuutliku arengu suunaga Tallinna ülikooli loodud. Paraku küll jätkusuutliku arengu suunale enam üliõpilasi vastu ei võeta. Kuid maailmahariduse elemente on juba edasi kantud teistesse loengutesse. Kuna see on eriti oluline valdkond just nii õpetajakoolituses kui ka noorsootöös, siis saab siit vaid edasi minna. Oluline on, et üliõpilased saaksid ülevaate üleilmastumise mõjudest, enda, kogukonna ja ühiskonna rollidest selles. 

Seda rõhutab ka raport, kus analüüsitakse maailmahariduse hetkeolukorda Eestis nii arengukoostöö, formaalhariduse, noorsootöö kui kodanikuühiskonna vaates ning antakse soovitusi maailmahariduse paremaks lõimimiseks koolitundidesse ja noorsootöösse ning üldise teadlikkuse parandamiseks.

Soovitustena tuuakse välja, et on oluline tugevdada globaalset mõõdet keskkonnahariduses ja säästvat arengut toetavas hariduses ning tähtis on õpetajate esmakoolitusse lisada kohustusliku maailmahariduse moodul või kursus ja ka täiendusõppe raames pakkuda maailmahariduse õpet kõigile õpetajatele. Mõningaid uuenduslikke tegevusi selles suunas Tallinna Ülikoolis juba tehakse: on valmisolek viia läbi sellesuunalisi loenguid ja koolitusi ning juba toimib Living Lab meetodil töötav platvorm Proovikivi, mille eesmärgid on just maailmaharidusega seotud. Lisaks rõhutab raport, et olulisel määral tuleks kaasata globaalset mõõdet noorsootöötajate koolitustesse ning selgitada välja sünergiavõimalused noorte katusorganisatsioonide ja maailmahariduse osaliste vahel.

Loodetavasti saab sellest raportist teatav tõukeplatvorm, et edaspidi nii õpetajate kui noorsootöötajate ettevalmistuse hulka kuulub ka maailmaharidus. Võimekus Tallinna ülikoolis on olemas ning algatused loodud.

Raportit saab lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel.