Milvi Mõsovski asus Tallinna Ülikooli tööle 15 aastat tagasi septembris, seda laojuhatajana. Aeg oli eriline: hiljuti oli loodud Tallinna Ülikool, just oli valmimas Mare maja. Nii, lammutamiste ja ehitamiste keskel, on Milvil möödunud kõik need 15 aastat.

Eriti sügava mulje jättis praegusele majahaldurile haldusmaja lammutamine ning sellele järgnenud Astra ehitus, mida sai toona Silva maja akendest jälgida. „Oli vapustav seda kõike nii lähedalt näha!“ meenutab ta.

Tasus jälgida, võib tagantjärele tõdeda, sest kui Astra valmis sai, asus Milvi Mõsovski uue hoone halduri ametipostile. Majahaldurina töötab ta tänini. Tema vastutusala algab ülikooli sissepääsust, infolauast ja hargneb siis mööda koridore ja ruume. „Kui kusagil abi vaja on, tuleme alati appi,“ kinnitab ta.

Mõnikord on abi olnud ka väga kiiresti vaja. „Keset Astra maja avamispidu sain telefonikõne, et rahvas on liftis kinni,“ pajatab Milvi. Õnneks tulid appi ehitajad, kes parajasti õuel soojakutes viibisid. „Kuna lift seisis kahe korruse vahel, tõmbasid abivalmid ehitajad lõksus olnud kätega üles!“

Õnneks olid kõik liftis viibinud vaatamata juhtunule optimistlikud ja rõõmsameelsed, mitte paanikas ega tigedad. „Mul on siiani silme ees vaatepilt, kui lifti ukse lahti saime ja inimeste pealagesid nägime. Ja see rõõmuhõise!“ meenutab ta muiates.

Naise muie läheb aga tihti üle ka naeratuseks. Vastus sellele, kuidas Milvi alati nii rõõmsameelne tundub, on tema enda jaoks selgemast selgem – kolleegidega lihtsalt on alati tore suhelda! Puhas rõõm ju!

Nii naudibki Milvi ka peale 15 tööaastat ülikooli endiselt ning usub, et ka edasi läheb sama hästi. „Mulle siinne õhkkond ja toredad inimesed meeldivad!“ nendib ta.