Neli Tallinna Ülikooli teadlast said ETAGi personaalse uurimisgrandi
26. novembril otsustas Eesti Teadusagentuuri (ETAG) juhatus rahastada personaalsete uurimistoetuste taotlusvoorus 81 teadusprojekti, mille kogumaht 2026. aastal on 13,3 miljonit eurot.
Personaalse uurimisgrandi taotlusvooru esitati ETAGile 432 taotlust ning hindamise tulemusena anti välja 11 järeldoktori-, 41 rühma- ja 29 stardigranti.
Tallinna Ülikoolist said toetuse:
- Tauri Tuvikene
"Üleminekust transformatsioonideks: jagatud turvalisus, rohepraktikad ja toimetulek" (personaalne rühmagrant)
- Teet Teinemaa
"MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik" (personaalne stardigrant)
- Rita Niineste
"Seksuaalne subjektsus fenomenoloogilises vaates" (järeldoktorigrant)
- Stella Polikarpus
„Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia toega varjumiskoolituse raamistik“ (järeldoktorigrant)
Tänavused rahastuse saanud teadusprojektid näitavad ehedalt Tallinna Ülikooli teadustöö mitmekesisust kultuurist julgeolekuni. Kuigi uurimisvaldkonnad on erinevad, ühendab neid vajadus mõista ühiskondlikke protsesse senisest põhjalikumalt, et kujundada teaduspõhiselt paremat tulevikku.
Tänu nendele projektidele sünnivad uued teadmised valdkondades, mis mõjutavad otseselt Eesti kultuuri, heaolu ja turvalisust.
Milliseid uusi teadmisi ühiskond tänu toetusele saab?
"Üleminekust transformatsioonideks: jagatud turvalisus, rohepraktikad ja toimetulek" (personaalne rühmagrant)
Tauri Tuvikene, humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor:
“Üleminekud on küll keskne teema ühiskonnas, ent ometi on üllatav, et energia ülemineku uurijad ega poliitikakujundajad pole senini pööranud piisavalt tähelepanu ülemineku mittelineaarsele, ettearvamatule ja isegi mitmesuunalisele iseloomule, mille kohta annab hea sisulise näite 1990. aastate postsotsialismi tegelik juhtum. Meie projekt võtab vaatluse alla erinevate üleminekute seoste loomise, tehes seda läbi kohaloleku Ida-Virumaal.
Projekti keskmes on eesmärk luua teadmisi erinevate valdkondade vahel, mis räägivad kõik üleminekust - või siis transformatsioonist, kui täpsem olla - ent on üksteisest kaugel. Meil on ühiskonnas üksjagu üleminekute kogemusi, millest õppetunde võtta. Samuti võiks olla tugevam teadmine, et üleminekud ongi paljude püsivuste ja erisuunaliste liikumistega, ehk siis klassikaline "üleminek" on pigem ebarealistlik ja peaks rääkima transformatsioonidest.
Meie jaoks on oluline ka igapäevase perspektiivi toomine julgeoleku ja transformatsioonide konteksti, anda hääl inimestele endile, mistõttu paneme keskmesse n-ö pehmed uurimismeetodid, Ida-Virumaal kohalolemise, aga ka kunstilised ja koosloomelised lähenemised.”
"MULTI-VIEW. Taasiseseisvunud Eesti filmi ja televisiooni arengusuunad: kontekst, lood ja publik" (personaalne stardigrant)
Teet Teinemaa, Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiteaduse vanemteadur:
“Toetus on väga oluline tunnustus filmiteaduse arendamise vallas tehtud tööle ning annab võimaluse asuda Eestis kinnistama valdkonda iseseisva teadusdistsipliinina. Toetus võimaldab noortel teaduritel tegeleda erialase uurimistööga ning panna alus iseseisvaks teadlasekarjääriks.
Järgneval viiel aastal ettevõetav teadustöö on planeeritud ambitsioonikalt, kuna senised teadmised filmiteaduses katavad vaid väikese osa sellest, mida oleks vaja põhjalikumalt mõista - film on Eestis väga alauuritud valdkond.
Projekti eesmärk on kaardistada mitmest perspektiivist lähtuvalt taasiseseisvunud Eesti filmikultuuri arengumustreid. Kombineerides tootmis- ja väärtusküsimusi publiku-uuringute ning lähianalüüsiga on projekt metodoloogiliselt uuenduslik ja annab panuse mitte ainult Eesti filmi paremaks mõistmiseks, vaid lisab uue vaatenurga ka rahvusvahelise filmiuurimise arengusse.”
"Seksuaalne subjektsus fenomenoloogilises vaates" (järeldoktorigrant)
Rita Niineste, humanitaarteaduste instituudi filosoofia nooremlektor:
„Värskelt doktorikraadi kaitsnule on selline toetus ülioluline, sest loob võimaluse keskenduda täismahus uurimistööle ja oma valdkonnas jalad nii-öelda korralikult maha saada. Järeldoktori toetus annab aega ja vahendeid süvenemiseks, oma uurimistöö rahvusvaheliseks tutvustamiseks ning uute ideede arendamiseks.
Minu eesmärk on uurida edasi seksuaalse subjektsuse ja agentsuse kujunemist, millest kirjutasin ka oma doktoritöös. Järjest laiem ja kohati väga terav ühiskondlik arutelu seksuaalse nõusoleku ja ahistamisega seotud küsimustes näitab, et meil on vaja paremini mõista seksuaalsuse interpersonaalset mõõdet ehk seda, kuidas inimesed kogevad ennast ja teisi intiimses suhtluses. Samas napib meil selleks kontseptuaalseid vahendeid – ning tihti me ei oska mõelda endast kui seksuaalsest subjektist, veel vähem aru saada teistest. Fenomenoloogiline meetod filosoofias võimaldab avada seksuaalse kogemuse mitmekesisust viisil, mis ei taanda inimesi ühe mõõdupuu või normi alla, vaid aitab aru saada, kui raske on näha teise inimese perspektiivi.
Toetuse tulemusel valmiva teadusmonograafia laiem eesmärk on avardada mõistestikku, mis toetaks vastastikust mõistmist ja konsensuslikke seksuaalsuhteid.“
„Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia toega varjumiskoolituse raamistik“ (järeldoktorigrant)
Stella Polikarpus, Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadur:
„Järeldoktori õpingute raames Norras Agderi Ülikoolis on minu eesmärk koostöös Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooliga arendada tehnoloogia toega välja varjumiskoolituse raamistik, mis aitab tõsta ühiskonna valmisolekut sõjalises kriisis. Virtuaalsimulatsioonide abil saame turvaliselt matkida, kuidas käituda õhurünnakute ajal.
Eesti Teadusagentuuri personaalne uurimistoetus järeldoktorantuuri tegemiseks on esimene teadusgrant elanikkonnakaitselise teema varjumisteadlikkuse uurimiseks.“
Rohkem infot ETAGi otsuse kohta leiab siit.
Eelmisel aastal said Tallinna Ülikoolist ETAGi toetuse:
- Eneken Laanes
Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju rahvusteüleses euroopa kirjanduses
- Toomas Toomsoo
- Madis Järvekülg
Avaõigusliku meedia loodud 'avalik väärtus' muusikatööstustele Eestis ja Soomes
Järgmine ETAGi personaalsete uurimistoetuste taotlusvoor avaneb märtsis 2026.
