Rektor Tiit Land sarjas „Ekspert eetris“: ülikoolide suuremaks rolliks saab edaspidi olema ettevõtluse taaskäivitamine

 

Katrin Saks: Mis arvad, kas pöördume peagi selle elu juurde tagasi, mis ennem oli või on see kriis midagi sellist, mis muudab kogu meie elu kardinaalselt terves maailmas?

Tiit Land: Ma siiralt loodan, et pöördume tagasi oma tavapärasesse ellu, millega oleme harjunud. Vähemalt nii palju, kui see on võimalik. Sõltub, kas pandeemiale tuleb teine laine ja kas see tuleb hullem. Mind loomulikult biokeemikuna huvitab, mis suunas see viirus muutub.

Kui räägime ülikoolidest ja haridusest, siis olen üsna veendunud, et elame ettevaatlikumalt. Põhjamaarahvana me pole ka väga üksteist kallistavad kaks-kolm korda päevas, nagu näiteks Itaalias. Peame pidama kinni nendest soovitustest ja sotsiaalsetest normidest. Meil on palju õppida sellest, mis on juba olnud ning me kasutame edaspidi neid teadmisi ja seda tarkust.

Oled pikalt olnud seotud Rootsiga. Kuidas tundub, kas Rootsi on kriisiolukorras õigesti käitunud või pooldad rangemat režiimi, mis on enamikes riikides olnud, kaasa arvatud meil?

Tiit Land: Ma tunnen Rootsi ühiskonda suhteliselt hästi. Elasin seal üle 10 aasta. Esiteks Rootsis ei olegi võimalik välja kuulutada eriolukorda, nagu meil. Seal on, kas rahu- või sõjaolukord. Kui sõda pole, siis käitume nagu rahuolukorras. Rootsis on ametitel (Rahvaterviseamet jne) ja ekspertidel väga suur mõju ehk valitsus kuulab, mida nad ütlevad. Rootsi on stabiilset ja õitsvat elu elanud väga kaua. Nende inimeste põhiõiguste piiramine ei tule kõne allagi. Näiteks kasvõi see, et inimene ei või kodust välja minna.

Päeva lõpuks me ei tea kumb lähenemine oli õige. Surmajuhtumeid ja nakatunuid on Rootsis palju rohkem. Kes need haigestunud ja lahkunud on? Need on eelkõige vanade- ja hooldekodudes elavad inimesed. Seega on meie kõigi jaoks õppimise koht, kuidas vanemaid inimesi hoida. Ma praegu ei tormaks tegelema järeldusi, et Rootsi on ebaõnnestunud oma strateegiaga ning teised kõik on palju paremini. Me ei tea seda tegelikult.

Räägime nüüd kriisist ja kõrgharidusest. Kas ja mida see kriis võiks muuta kõrghariduses? Kas me läheme peagi tagasi normaalsusesse  – õppejõud ja üliõpilased on tagasi loengusaalides ning liigume endiselt mööda maailma ringi?

Tiit Land: Siin on mitu teemat. Üks teema on see, mis erialasid peaksime kindlasti õpetama ning mida peaksime natukene ümber mõtestama. Teine teema on see, kuidas me peame õpetama. Selge on see, et kõrgharidus on vähemalt sama päevakajaline teema kui varem, kui mitte rohkemgi aktuaalne.

Tõsine teema on see, mis on juhtunud majandusega pandeemia jooksul. Kriis on raputanud kõvasti erinevaid majandusharusid. Võib öelda, et enne kriisi me elasime juba hästi ning olime mugavalt elama hakanud. See kriis panebki mõtlema ja arutama, kuidas majandus jälle käima saada ning kas me paneme selle käima samamoodi, nagu ta oli varem. Kõrghariduse suurem roll saab olema justnimelt ettevõtluse taaskäivitamine ja diskussioonid, milliseid ettevõtteid me vajame, et majandust elavdada.

Minu jaoks isiklikult on Tallinna Ülikooli kõige suurem edulugu interdistsiplinaarsus ja selle arendamine viimase viie aasta jooksul. 

Olulised on ülikoolide jaoks küsimused, milliseid õppekavasid me peame avama ja milliseid arendame ning kas lõpetajad, kes lähevad tööturule, kas seal on nende järele reaalselt ka vajadus. See muutub praegu järjest rohkem aktuaalseks. Me peame kindlasti ülikoolides arendama neid erialasid, mis lähtuvad tööturu vajadustest.

Tunned hästi Tallinna Ülikooli ja nüüd juba päris hästi Tallinna Tehnikaülikooli. Mis on need uued suunad, mida peame silmas pidama?

Tiit Land: Minu jaoks isiklikult on Tallinna Ülikooli kõige suurem edulugu interdistsiplinaarsus ja selle arendamine viimase viie aasta jooksul. See on erinevate erialade ja valdkondade kokku tulemine ning selle baasilt millegi uue loomine. Me näeme, et edukad on just need ja loovad innovatsiooni, kus tulevad kokku erinevate valdkondade kompetentsid.

Teine uus suund on ringmajandus ja need valdkonnad, mis on suunatud jätkusuutliku arengu edendamiseks. Minule väga südamelähedane valdkond on justnimelt laiemalt jätkusuutlik areng ja rohemajandus. Siin kindlasti on muutused ja näeme, et selles vallas on oluline edasi areneda.

Välisüliõpilased on kujunenud kuumaks teemaks ja pandeemia on migratsiooni teema politiseerinud. Mõnes mõttes on piirid paratamatult suletud, aga ilmselt seda olukorda kasutatakse ära. Praegu näiteks ringleb siseministeeriumi eelnõu, millega tahetakse piirata välisüliõpilasi. On see tark mõte Eesti kontekstis?

Tiit Land: Kindlasti mitte. Sulgumine on tõsiste tagajärgedega. Lihtne on kinni panna, aga pärast uuesti lahti tegemine võtab aega. See annab ka meie kuvandile tõsise hoobi. Miks peaks ühest riigist pärit noor olema halvem ja miks teda peaks vähem eelistama mõnest teisest riigist tulnud inimesele? See oleks riigi jaoks väga lühinägelik. Ma loodan, et seda ei juhtu, et praegust olukorda hakatakse poliitilistel eesmärkidel ära kasutama.

Sellisel kunstlikul sulgemisel ei ole mingit põhjust, et laseme ühest riigist tulla tudengitel ja teisest mitte. Mina näeks, et see oleks väga tõsine probleem ja kutsuks siinkohal poliitikuid väga tõsiselt üles mõtlema nendele tagajärgedele ja meie kuvandile. Me oleme üha enam rahvusvahelistunud. Kui Tallinna Ülikoolis oli 2013. aastal välistudengeid 3 protsenti, siis nüüd on see 13 protsenti. Absoluutnumbrid on kõikides ülikoolides tõusnud. Välistudengitelt saame küsida õppemaksu, sellega saavad ülikoolid raha teenida.

Viimasel ajal on juttu olnud sellest, et kõrgharidus taas tasuliseks muuta. Milline on sinu seisukoht, kas seda tuleks teha?

Tiit Land: See oleks minu viimane valik. Esimesena näeksin, et oleks tasuta kõrgharidus. Kui see pole võimalik, siis paraku mul tuleb seda toetada. Tasuta kõrgharidus on kallis ja see on tänaseks päevaks jäänud vähestesse riikidesse. Eelkõige Põhjamaad suudavad seda jätkuvalt pakkuda. Näiteks Rootsi tegi peaaegu 10 aastat tagasi otsuse, millega pandi väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud tudengitele peale õppemaks, mis vähendas välistudengeid.

Miks peaks ühest riigist pärit noor olema halvem ja miks teda peaks vähem eelistama mõnest teisest riigist tulnud inimesele? See oleks riigi jaoks väga lühinägelik. Ma loodan, et seda ei juhtu, et kriisi hakatakse poliitilistel eesmärkidel ära kasutama.

Minu esimene eelistus on tasuta kõrgharidus, aga kui ei ole suutlikkust seda rahastada, peame seda tunnistama ja leidma muid lahendusi, kaasa arvatud tasuline kõrgharidus. Aga tuleb põhjalikult läbi arutada, kuidas seda teha.

Sa oled olnud Tallinnas Ülikooli üheksa aastat. Mida pead selle perioodi jooksul oma kõige suuremateks saavutusteks?

Tiit Land: 2013. aasta sügisel käivitus kõrgharidusreform, mis kaotas ära tasulise kõrghariduse eestikeelsetel õppekavadel. See sundis ülikoole vaatama ümber, mida nad õpetavad. Demograafiline olukord hakkas samuti ülikoolide tegevust mõjutama, kuna tudengite arv hakkas langema. Kõige suurem muudatus toimus Tallinna Ülikoolis aga 2014. aastal, kui algas struktuurireformi ettevalmistus. Kogu selle protsessi käigus oli küsimus, kuidas me seda teeme. Meil oli 23 akadeemilist üksust ning oli küsimus, kuidas need kokku panna ja millistel alustel.

Selge oli see, et kui tudengeid jääb vähemaks ja rahastus on muutunud, peame selgemalt oma fookused seadma. Märksõnadeks olid fokusseerimine, fokusseerimine ja fokusseerimine. Need olid väliskomisjoni hindajate poolt meile kolm soovitust. Leidsime, et Tallinna Ülikool võiks olla natukene teistmoodi ülikool. Võtsime suuna interdistsiplinaarsusele ja liitsime kõik instituudid kokku kuueks. Seadsime arengukavas fookusvaldkonnad, mis oma olemuselt olid mitte valdkonna-, vaid pigem probleemipõhised. Uue arengukava soov oli rohkem ühiskonda panustada ja meie visiooniks sai, et oleme targa eluviisi eestvedaja.

Reformi käigus sündis kuus instituuti ja viis fookusvaldkonda. Oli algselt plaan teha viis instituuti, milleks igaüks vastutab ühe fookusvaldkonna eest. Nii enam-vähem läks, aga tuli hoopis kuus instituuti ning digitehnoloogiate instituut panustab horisontaalselt kõikidesse fookusvaldkondadesse. Peale seda protsessi me näemegi interdistsiplinaarsust ja rahvusvahelistumist. See on andnud meile kõigile palju head juurde. Täna näeme neid vilju. Näiteks käivitus kolme instituudi koostöös uus ERA-Chair projekt, mis on multidistsiplinaarne.

Kas midagi jääb rektori ametiaja jooksul kripeldama ka?

Tiit Land: Ei oska öelda. Olen pragmaatiline inimene. Probleeme on alati ja heas mõttes tülisid. Kui meil neid poleks, siis me ei areneks edasi. Midagi suurt mul küll kripeldama ei jää.

Eelmise Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua puhul räägitakse, et ta oli mees, kes tegi Pedast ülikooli. Kuidas sa tahaksid, et sind meenutatakse? Mis on see üks märksõna või lause?

Mina ütleks, et see on uus ülikool või uutmoodi ülikool. Ülikool on õpetamise kõrval ka teadusasutus, kus tehakse kõrgel tasemel teadustööd. Loosung „Uutmoodi akadeemiline“ narritab võibolla natukene akadeemilisust, aga eluga tuleb kaasas käia.

Kui Tallinna Ülikool 2005. aastal loodi, tõstis Rein Raud ka teaduse väga esile ja teadusnäitajad hakkasid tõusma. Ma enda puhul tooksin välja uuenduslikkuse ja interdistsiplinaarsuse, mis varem või hiljem tuleb järjest rohkem ülikoolidesse ja teadusprojektidesse.

Mida sa oled selle üheksa aasta jooksul Tallinna Ülikoolist vastu saanud ja mida on Tallinna Tehnikaülikoolil meilt õppida?

Ühest küljest olen saanud vastu muidugi kogemuse ja võimaluse ise areneda juhina. Ma ei kujutanud toona ette, kuidas ja kas ma saan hakkama rektoriametis. Olen loodusteadlane ja TLÜ suund on pigem humanitaar- ja sotsiaalteaduse kallakuga. Olen rektori ametiajal jooksul saanud erinevate inimestega koos asju arutada ja jõuda ühistele kokkulepeteni. Struktuurireformi tegemine oli väärt kogemus ja väga paljude inimeste koostöö. Me oleme jõudnud selleni, mis on meid edasi viinud ja millel on tulemus. See on väärt kogemus, mille olen vastu saanud.

Probleeme on alati ja heas mõttes tülisid. Kui meil neid poleks, siis me ei areneks edasi.

Mis puutub Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, siis konkurentsi mõttes meil pole palju sarnaseid ja dubleerivaid õppekavasid, kus kandideerime samadele tudengitele. Me oleme mingil määral konkurendid, aga ma loodan, et me teeme rohkem koostööd. Eks me kõik üksteist rikastame. Ka tehnikaerialad saavad tugevamad, kui nad teevad koostööd humanitaarteadustega.

 

Teksti koostas: Kertu Kula

---

Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar rektor professor Tiit Landiga toimus keskkonnas Zoom 28. mail. Seminari modereeris BFMi direktor Katrin Saks. 

 Vaata videosalvestust   Kuula podcasti

Lisainfo ja kõik zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris

Zoomiseminarid Facebookis