Kirjaoskuskonverentsi keskmes on mitmekeelne haridus
Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool korraldavad 16. - 21. jaanuarini IV Läänemere Kirjaoskuskonverentsi „Ühist keelt otsides“, mille fookuses on kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses.
Rahvusvahelisel konverentsil saab osa enam kui sajast ettekandest, esinejad on pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuleb juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks saab kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.
Konverentsi peakorraldaja, Eesti Lugemisühingu esinaise Mare Müürsepa sõnul viitab sündmuse pealkiri „Otsides ühist keelt“ vajadusele leida üksteisemõistmist ja lahendusi, mis toimiksid eri kultuuriruumides ja rahvusvaheliselt. „Tulipunktis on loomulikult eriti aktuaalsed teemad, nagu erivajaduste varane äratundmine ja toetamine, digipädevused, 21. sajandi kirjaoskuse kirjeldamine ning mõõtmine,“ lisab Mare Müürsepp.
Sündmuse peaesinejaks on Jyväskylä Ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes räägib oma ettekandes digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti räägib professor, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.
Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm räägib lõimumisest ja keeleõppest Riigikontrolli vaates, Raud jätkusuutlikkusest.
Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. „Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha,“ ütles Holm.
Tallinna Ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik.
Konverentsi avamine leiab aset reedel, 17. jaanuaril Tallinna lauluväljaku klaassaalis, ettekanded toimuvad 18. ja 19. jaanuaril Tallinna Ülikooli erinevates ruumides. Eel- ja järelpäevadel külastavad väliskülalised koole, annavad ise eesti lastele tunde, käivad muuseumides ja bussiretkedel Narvas, Paides ja Maardus.
IV Läänemere Kirjaoskuskonverentsi (4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language) korraldab Eesti Lugemisühing koostöös Tallinna Ülikooli, Integratsiooni Sihtasutuse ja Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooniga. Ettekandeid on nii inglise, vene kui ka eesti keeles. Kõik huvilised on oodatud.
Konverents kuulub Euroopa kirjaoskusühingute ürituste sarja. Euroopa kirjaoskuskonverents toimub iga kahe aasta järel. Peale selle korraldatakse ka Põhjamaade ja Läänemeremaade konverentse.
Sündmust toetavad EU Regionaalarengu Fond, NordPlus, KÜSK, Briti Nõukogu ja Tallinna Kodurahu programm.
Tutvu programmiga sündmuse veebilehel.
