Tallinna Ülikoolis tunnustati silmapaistvaid teadlasi ja autoreid

Pidulikul vastuvõtul tunnustasid teadusprorektor Katrin Niglas ja arendusprorektor Katrin Saks möödunud aasta silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkursi võitjaid ja kirjandusauhinna laureaate. Tunnustati edukaid kolleege teadus- ja loometöö valdkonnas ning teadmussiirde elluviimisel. Lisaks tänati neid, kes on kaasa aidanud kõrgetasemelise teadus- ja loometöö tegemisele Tallinna Ülikoolis.  

Teadusprorektor Katrin Niglas tänas oma kõnes kõiki, kes andsid panuse Tallinna Ülikooli edukaks kujunenud evalveerimise ettevalmistamisesse ja selleks, et teadus ja loovus Tallinna Ülikoolis edeneks. Ta avaldas lootust, et evalveerimiseks ettevalmistumisel ning selle käigus tavapärasest süstemaatilisemalt tagasivaadates ülikooli tegemistesse ja saavutustesse, leiti inspiratsiooni edasisteks püüdlusteks: "Usun ja loodan, et [see] innustab meid kõiki tegutsema veelgi läbimõeldumalt, pakkuma kolleegile tuge seal, kus endal juba asjad selged ja tulemused tõenduspõhiselt ette näidata ning olla enesekriitiline ja valmis teiste kogemusest õppima seal, kus on potentsiaali enda ja seeläbi ka ülikooli mõjukust rikastada.” Loe Katrin Niglase kõne täismahus siin.

Täna viiendat korda toimunud sümboolse mäe kuldamist kirjeldas arendusprorektor Katrin Saks kui tähendusrikast traditsiooni, mis ühendab tänu, uhkust ja on kujunemas lahutamatuks osaks ülikooli identiteedist. Viitega kuningas Midase müüdile tuletas kõneleja meelde, et kullal on olnud läbi aegade nii helkiv kui hoiatav tähendus – kord preemia, kord needus. Kuld pole kadunud ei auhindadest ega unistustest, ja kuigi kullatud ei pruugi olla kogu auhind ise, on selle sümboolne kaal endiselt suur.

Saksa sõnul ei anta siin kuldseid karusid ega Nobeli preemiaid, küll aga pakutakse võimalust luua midagi püsivamat: „Meie pakume võimalust oma kuldsetel inimestel kullata meie ühist mäge, mis sümboliseerib meie pürgimusi – ikka kõrgemale, ikka säravamaks. Ja nii kasvab ka meie mäe väärtus vaat et kiiremini kui kulla hind. See mägi on olematu selles mõttes, et looduses seda olla ei saa – mägi Eestis, pealegi veel kullast, hõljub õhus ja vahel ümiseb ka. Aga ometigi ta on olemas ja suhtleb meiega, inspireerib meid. Kutsub üles tegema võimatut, pürgima kõrgustesse, tegema olematu olevaks.“ See kujuteldav mägi kannab endas rohkem kui väärismetalli – ta kehastab vaimsust, loovust ja kollektiivset püüdlust millegi suurema poole. Loe Katrin Saksa kõne täismahus siin. 

Sündmuse galerii lisandub uudisele hiljem juurde. 

Silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkursi laureaadid:

• Marju Kõivupuu parima monograafia „Inimese lahkumine. Raamat surma- ja kalmistukultuurist" eest ja panuse eest teadmussiirde valdkonda
• Andres Karjus parima humanitaarteaduste alase artikli „Evolving linguistic divergence on polarizing social media“ eest
• Kaja Mädamürk parima sotsiaalteaduste alase artikli „The Development of Math Skills From Grades 1 to 12: Novel Findings Using Person-Oriented Approach" eest
• Eve Kikas parima sotsiaalteaduste alase artikli „The Development of Math Skills From Grades 1 to 12: Novel Findings Using Person-Oriented Approach" eest
• Amal Dharmapriya Premarathna Deliwala Ambegoda Gedara parima loodusteaduste alase artikli „Polysaccharides from Red Seaweeds: Extraction, Characterization, and Antioxidant Activities" eest
• Rando Tuvikene parima loodusteaduste alase artikli „Polysaccharides from Red Seaweeds: Extraction, Characterization, and Antioxidant Activities" eest
• Clarisa Naa Shormeh Darko parima loodusteaduste alase artikli „Polysaccharides from Red Seaweeds: Extraction, Characterization, and Antioxidant Activities" eest
• Sanjida Humayun parima loodusteaduste alase artikli „Polysaccharides from Red Seaweeds: Extraction, Characterization, and Antioxidant Activities" eest
• Karl Martin Ingerma parima täppisteaduste alase artikli „Alginaadi regioselektiivne sulfaatimine mannuroonhappeühiku 2-O-positsioonil Py·SO3-ga DMSO-s'' eest
• Kristjan Kask parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“ eest 
• Marika Mägi parima loomingulise projekti „Videoga Saaremaa ajaloomaastikel” eest
• Kristo Siig parima loomingulise projekti „Videoga Saaremaa ajaloomaastikel” eest
• Piia Sandra Palm parima loomingulise projekti „Videoga Saaremaa ajaloomaastikel” eest

Kirjanduspreemia laureaadid:

• Mart Kangur algupärase ilukirjandusteose kategoorias tunde- ja mõttetiheda keelt pingestava luulekogu „Pöörduks“ eest
• Triin Soomets ilukirjandusliku lühipublikatsiooni kategoorias meisterliku, väheste vahenditega saavutatud kõrgepinge eest lühijutus „Jäälind” 
• Maria Esko tõlke kategoorias kongeniaalse, elava ja mahlaka eestinduse eest (Alice Zeniter „Kes neid jõuaks lahuta”)
• Laura Evisalu päevakajalise ja olulise teemakäsitluse eest teoses „Õiged mehed"

Loomevaldkonna silmapaistvad ja ühiskonnale suunatud tegevuste eestvedajad: 

• Madli Lääne-Metsalu eduka loometegevuse eest
• Eugen Tamberg eduka loometegevuse eest
• Üllar Peterson raamatu „Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus““ eest
• Helen Geršman raamatu „Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus““ eest
• Inna Põltsam-Jürjo raamatu „Conrad Dellingshauseni joonistatud maailm" koostamise eest
• Peeter Simm panuse eest Eesti filmi arengusse
• Tõnu Laas panuse eest Tallinna Ülikooli akadeemilise tunnustamiskultuuri edendamisse
• Larissa Jõgi panuse eest Tallinna Ülikooli akadeemilise tunnustamiskultuuri edendamisse

Avalikkusele suunatud teaduskommunikatsiooniga seotud tegevuste eest:

• Katrin Tiidenberg, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor
• Matthew Crandall, Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent
• Tiina Elvisto, Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi taimeökoloogia dotsent
• Mari-Liis Jakobson, Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent
• Grete Arro, Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur
• Joosep Susi, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse külalislektor
• Rein Raud, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute teenekas professor
• Merike Sisask, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor
• Kristjan Port, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi tervisekäitumise ja spordibioloogia professor
• Marek Tamm, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor