Vilistlaslugu: teadustöö tõi arheoloogia teaduskogu spetsialist Monika Reppo tagasi Tallinna Ülikooli
Tallinna Ülikooli vilistlane ja arheoloogia teaduskogu töötaja Monika Reppo kaitses 2024. aasta septembris Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritööd „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study.“ Reppo räägib, milliseks kujunes tema karjääritee ja kuidas see tõi ta tagasi Tallinna Ülikooli.
Alustasin ülikooliõpingud 2009. aastal antropoloogia erialal Eesti Humanitaarinstituudis (täna TÜHI). Töötasin bakalaureuseõppe kõrvalt arheoloogiafirmas, kus 2012. aasta kevadel assisteerisin Soome klaasiuurijat Georg Haggréni. Kuigi koostöö näitas, et Eesti arheoloogias on klaasinišš täiesti täitmata, otsustasin siiski juba pooleliolnud töö lõpetada ning kaitsesin 2013. aasta jaanuaris bakalaureusetöö „Kesk- ja uusaegsed metallist õmblustöövahendid Tallinna arheoloogilises materjalis.“
Sama aasta sügisel asusin õppima TLÜ Ajaloo Instituudis ajaloo erialal, eesmärk ambitsioonikas – kirjutada magistritöö kõikidest Tallinna arheoloogilistest klaasanumatest. Tuhandete kildude kataloogimise järel suundusin vahetusaastale Suurbritanniasse Sheffieldi Ülikooli. Magistritöö kaitsesin 2016. aasta jaanuaris, mil Ajaloo Instituudist oli saanud juba TÜHI. Õpingud lõpetasin cum laude ning töö eest pälvisin üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas teise preemia ja TLÜ üliõpilaskonna Studiosus Magnificus II klassi teenetemärgi.
Doktoriõpingud Tartus ja töö Tallinnas
Peale magistritöö kaitsmist otsustasin teha õpingutes pausi. 2016. aasta sügiseks olin arheoloogiaga olnud seotud juba 7 aastat ning sain tänu magistrikraadile Muinsuskaitseametilt taotleda vastutava spetsialisti pädevustunnistuse. Antud tunnistus võimaldab välitöid juhatada ja uuringute eest vastutada. Järgnes aktiivne arheoloogiliste välitööde periood arheoloogiafirmas Agu EMS. See jätkus tegelikult ka peale 2017. aasta sügisel Tartu Ülikoolis doktorantuuri astumist, sest tollal ei olnud stipendium elamiskulude katmiseks piisav.
Doktoritöö kirjutamisel võtsid hoogu maha nii täiskohaga töö kui pandeemia ja tervisemured, kuid uue hoo sai kirjutamine sisse TLÜ arheoloogia teaduskoguga liitumisel 2023. aastal. Nimelt valmis osa doktoritööst projekti "Digitaalne arheoloogia Tallinnas (EKKD111)" raames – Tallinnas tehtud uuringute andmebaas oli oluliseks allikaks leidude dateeringute kontrollimisel ja määramisel. Liitumine projektiga "Globaalsed seosed ja lokaalsed tegurid: muutuv inim- ja looduskeskkond Läänemere idaosas 15.–18. sajandi vältel (PRG2026)" võimaldas aga keskendada kogu tähelepanu klaasileidudele ning tarbimis- ja käitumisharjumuste muutustele.
Kaitstud doktoritöö on projekti üheks väljundiks, kuid projektiga PRG2026 olen seotud 2028. aasta lõpuni ning järgmiseks eesmärgiks on lõpetada Eesti keskaegset ja uusaegset klaasi käsitleva raamatu käsikiri, mille keskmes on nii leidude tüpoloogia kui ka klaasi peamised leiukohad.
Foto autor: Kätlin Jansons