Eesti, poola ja saksa keeles ilmunud ajalooraamatu „Oma alma mater’it otsimas“ esitlus Läti Ülikooli akadeemilises raamatukogus
Sel nädalal toimus Riias Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Teaduste Akadeemia audoktori Raimo Pullati ning Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktori dr Tõnis Liibeki eesti, poola ja saksa keeles ilmunud monograafia „Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid“ esitlus.
Kuulsas Läti Ülikooli Akadeemilises raamatukogus, mis tuleval aastal tähistab oma 500. aasta juubelit, toimunud esitluse tervitussõnad ütlesid selle raamatukogu direktor dr Venta Kocere ja Eesti Suursaadik Lätis Eerik Marmei. Lisaks autoritele, kes tutvustasid esitletava teose valmimislugu ja sisu, esinesid sõnavõttudega Riia Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Uģis Bratuškins, ja endine Läti Suursaadik Eesti Karlis Eihenbaums. Külaliste hulgas olid ka Poola Suursaadik Lätis dr Monika Michaliszyn, Läti Teaduste Akadeemia esindajad, Läti Ülikooli professorid ja Läti Eesti Seltsi esindajad.
Esitluse raames oli Akadeemilise raamatukogu poolt korraldatud ka näitus professor Pullati ligi 60-st raamatust, mis on ilmunud eesti, soome, saksa, poola, vene, läti jt keeltes.
Eesti Suursaadik Lätis Eerik Marmei õnnitlemas raamatu autoreid
Ilmunud ajalooraamat annab esmakordselt põhjaliku ülevaate enne Teist maailmasõda erinevates Euroopa tehnikakõrgkoolides õppinud eestlastest ja Eestist pärit baltisakslastest, venelastest ja juutidest. Uurimus põhineb aastatepikkusel arhiivitööl Peterburi, Riia, Gdański, Karlsruhe, Berliini, Brno ja Varssavi ning mitmes Eesti arhiivis. Eelpool nimetatud olid ka linnad, kuhu eelkõige tehnilist kõrgharidust omandama siirduti, kuid õppima mindi ka Prantsusmaale, Inglismaale, Austriasse, Šveitsi ja mujale.
Teos tutvustab suurt hulka välismaal kõrghariduse omandanud tehnikaharitlasi, kes on jätnud oma jälje Eesti ja teistegi maade tööstuse ja tehnikakultuuri arengusse ning silmapaistvate ehitismälestistena linnapilti. Oma hariduse olid nad omandanud tollastes maailma parimates tehnikakõrgkoolides ning omandatud oskused ja teadmised toodi kodumaale, et üles ehitada noor Eesti Vabariik. Euroopa tehnikakõrgkoolides õppinute seas oli mitmeid hilisemaid tehnikateadlasi, viljakaid arhitekte, ministreid, ametnikke, edukaid ärimehi, kultuuritegelasi jt. Euroopa tehnikakõrgkoolides õppinud insenerid ja arhitektid moodustasid enne Teist maailmasõda suurima ja mõjukaima osa Eesti Vabariigi tehnilisest haritlaskonnast. Nimeliselt on neid teoses esile toodud ligi pool tuhat.
Poola Suursaadik Lätis dr Monika Michaliszyn autoritega
Saksakeelsena ilmus raamat Karlsruhe Tehnikainstituudi kirjastuse KIT Scientific Publishing väljaandena, teose poolakeelne tõlge ilmus Johannes Paulus II nimelises Katoliku Ülikooli kirjastuses Lublinis. Tegemist on harukordse sündmusega, et üks eestikeelne ajalooraamat on leidnud tõlkimist ja väljaandmist nii Poolas kui Saksamaal.
Teos on pühendatud Eesti tehnikaharitlaskonnale, ühtlasi möödub käesoleval aastal sada aastat eesti tehnilise kõrghariduse sünnist, hetkest, mil Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijas Tallinna Tehnikumis omandati esmakordselt inseneridiplom.