Haridusteaduste ajakirjas uuritakse õppimist lapseeast täiskasvanueani
Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uues vabanumbris käsitletakse õpetamise ja õppimisega seotud teemasid kooliõpilaste haridusest täiskasvanuhariduseni.
„Ajakirjas sisalduvad uurimused tuginevad õppimise ja õpetamistavade märkamisele algkoolist täiskasvanuhariduseni ning märkamisest lähtuvale teadlikule käitumisele õpetaja ja õppejõu tasandil, et õppimist toetada,“ selgitab ajakirja toimetaja, Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetamise kaasprofessor Regina Soobard.
EHA avaartiklis käsitleb James E. Groccia akadeemilise õpetamise ning selle arendamise ja uurimise vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Artiklis tuuakse esile vajadus edendada ülikoolides akadeemilist õpetamist. Selle tulemusena peaksid akadeemilised töötajad olema enam motiveeritud ka oma õpetamist arendama ja uurima.
Järgmises kahes artiklis keskendutakse õpetajakoolituse üliõpilaste õppimisele. Tallinna Ülikooli koolipedagoogika nooremlektor Kadi Georg ja õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis kirjutavad õpetajakoolituse üliõpilaste oskusest märgata ja analüüsida psühholoogilisi baasvajadusi toetavat õpetamist, kasutades situatsioonispetsiifiliste oskuste hindamisvahendit. Aigi Kikkas, Regina Soobard ja Miia Rannikmäe selgitavad klassiõpetajate arusaamasid teaduse olemusest õpetajakoolituse tasemeõppe näitel.
Kooliõpilaste ja -õpetajate seas korraldatud uuringutest räägitakse neljas artiklis. Tallinna Ülikooli nooremteadur Mikk Granström ja koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas annavad ülevaate õpetajate ja õpilaste hinnangutest tõhusatele õpistrateegiatele. Marje Johanson, Margus Pedaste ja Aleksandar Baucal tutvustavad matemaatikapädevuse dimensioone ja nende hindamist põhikoolis. Birgit Pukk ja Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate teenekas professor Eha Rüütel kirjutavad sellest, kuidas toetab õppetöös visuaalsete märkmete kasutamine õpitu meeldejätmist ja meenutamist. Meeli Rannastu-Avalos, Mario Mäeots ja Leo Siiman käsitlevad koostöise probleemilahendusoskuse kujundamise võimalusi uurimusliku õppe kaudu loodusainete tundides 7. klassi õpilaste näitel.
Täiskasvanuandekuse tähendusest koos andekuse toetamise võimalustega mitteformaalõppes kirjutavad Tallinna Ülikooli elukestva õppe dotsent Halliki Põlda ja Kelly Saatmann.
Vabanumbri lõpus tutvustab Anu Masso raamatut „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, kus kasutatakse protsesside selgitamisel andmete abi ehk metodoloogilist lähenemist. Raamatus mõtestatakse andmetest põhjustatud ühiskondlikke protsesse, nende tagajärgi ja katsumusi.
Vabanumbri toimetajad on Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse kaasprofessor Regina Soobard, eripedagoogika professor Evelyn Kiive ning Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Ene Varik-Maasik. Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) on rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri, mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakirja veebiväljaande leiab aadressilt eha.ut.ee.
Lisateave:
Ene Varik-Maasik, Tallinna Ülikooli eripedagoogika dotsent, ene.varik-maasik@tlu.ee
Regina Soobard, Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetamise kaasprofessor, regina.soobard@ut.ee
Evelyn Kiive, Tartu Ülikooli eripedagoogika professor, evelyn.kiive@ut.ee