Pressiteade

Silmapaistvad muusikahariduse edendajad 2019

tüdruk

 

Täna ja homme toimub Riho Pätsi Koolimuusika Fondi korraldusel Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Muusikakasvatus eile, täna, homme"

Täna algusega kell 16.30 tunnustab Riho Pätsi Koolimuusika Fond aga silmapaistvaid muusikahariduse edendajaid. Fondi 2019. aasta laureaadid on muusikaõpetaja Meeli Nõmme, viiuliõpetaja  Kaido Välja, helilooja Rasmus Puur ning lauluõpetaja Ursel Oja. Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.

Autasud antakse üle Tallinna 21. Koolis, kus aastatel 1923–1937 töötas ka Riho Päts.

Lisainfo:
Inge Raudsepp, Riho Pätsi Koolimuusika Fondi juhatuse esimees,
Inge.Raudsepp@Innove.ee, 5049085

 

Laureaatidest lähemalt:

Meeli Nõmme

Meeli Nõmme töötab aastast 1987 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhina. Ta peab oluliseks loovuse arendamist ja muusikalise kirjaoskuse sidumist praktilise musitseerimise ja kogemusliku õppega.

Muusikaõpetuse lahutamatu osa on tema jaoks ka õpilaste suunamine koorilaulu juurde. Nõmme juhitud kooridele (I–II klasside mudilaskoor, tütarlastekoor, poistekoor) on omistatud alati I kategooria. Muusikaliselt andekatel õpilastel on võimalus osaleda ansamblite töös ja solistidena.

20 aastat on Nõmme vedanud eest kooli muusikanädalaid, kus on esinenud silmapaistvad interpreedid.

2014. aastal valiti Meeli Nõmme Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Põltsamaa linna, ja Jõgevamaa aasta põhikooliõpetajaks ja ta jõudis ka Eesti kolme finalisti hulka. Mitmel aastal pälvis ta Jõgeva maavanema aukirja, aastal 2018 omistati Meeli Nõmmele Jõgevamaa aasta ema tiitel.

 

Kaido Välja

Kaido Välja on Tallinna Muusikakeskkooli viiuliõpetaja, kellel meisterõpetaja kutse. Lisaks pedagoogitööle (õpilased 1.–12. klass) on ta ERSO II viiuli kontsertmeister ning Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu  president.

Õpetajatöös, eksamitel ja kontsertidel paistavad Kaido Välja õpilased silma tehnilise ühtluse ja stabiilsuse ning muusikalise väljendusrikkuse poolest. Ta on oma viiuliõpetaja Ivi Tiviku koolkonna tugevate joonte – kõrgetasemelised tehnilised ja kõlalised oskused, tugev stiilitunnetus eri žanrite ja ajastute muusika esitamisel, artistlik ja veendunud kontseptsioon –  jätkaja.

Mitmed tema õpilased on nüüd ERSO orkestrandid. Igal kevadel on Muusikakeskkooli astunud mitu viiulimängijat, kes soovivad just Kaido Välja õpilasteks saada, kuna ta on keelpillide alal üks hinnatumaid eksperte.  

Kaido Välja õpilastele on omistatud kõrgeid auhinnakohti nii Eestis (keelpillimängijate konkurss-festivalid, Parim noor instrumentalist), aga ka välisriikides (Belgia, Saksamaa, Läti ja Leedu). Eriliselt tõuseb nende seas esile Hans Christian Aavik, kes äärmiselt tihedas konkurentsis pääses koguni kolme Saksamaa muusikakõrgkooli.

 

Rasmus Puur

Helilooja Rasmus Puuri side muusikaga sai alguse lapsepõlves: kümmekond aastat laulis ta RO Estonia poistekooris, seitse aastat osales erinevates muusikalides. Koos koolivend Edmar Tuulega asutas ta noorteorkestri Reaalmažoor, oli selle juht ja heliteoste arranžeerija.

Kompositsioonieriala bakalaureusekraadi omandas ta 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dotsent Tõnu Kõrvitsa klassis (cum laude). Lisaerialana õppis ta dirigeerimist prof Tõnu Kaljuste juures.

Rasmus Puuri loomingut on esitanud paljud Eesti professionaalsed orkestrid ning koorid. Ta on olnud Jarek Kasari ooperi „Katuselt“ (NO99/Põhuteater) ja muusikali „Shrek“ (NUKU) muusikaline juht ja dirigent, on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris/Nargen Operas.

2017. aastal esietendus Puuri kooriteos „Kord annan end päriselt ära“ (lavastaja Priit Võigemast), samal aastal ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul RO Estonia poolt tellitud ooper „Pilvede värvid“.

Rasmus Puur oli XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ ideekavandi autor ja koos Veiko Tubinaga peadirigendi assistent. Repertuaari kuulusid tema koorilaulud „Mina jään“ ja „Meie“ ning orkestripala „Tärkamine“. Seoses noorte laulupeoga pälvis ta 2017. aasta rahvakultuuri sihtkapitali laureaadi tiitli. Puuri looming kõlas ka 2019. aasta üldlaulupeol.

 

Ursel Oja

Ursel Oja on töötanud muusikapedagoogina 40 aastat. Aastast 1998 on ta olnud rütmimuusika lauluõpetaja Ülenurme Muusikakoolis ning aastast 2007 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Ta on esinenud rohkete rütmimuusika (pop-jazz) laulualaste loengutega erinevates kutse- ja kõrgkoolides, jaganud kogemusi vabariiklikel täiendkoolitustel, läbi viinud näidistunde ja töötubasid  maakondades, koolitanud täiskasvanuid vokaalmeisterlikkuse metoodikakursusel Tartu Muusikakoolis.

Ursel Oja on osalenud mitmete vabariiklike lauluvõistluste (ETV Laulukarussell), maakondlike muusikaürituste ja konkursside žüriides ning kuulunud kutseõppeasutuste rütmimuusika vabariikliku ainekava koostamise töörühma. 17 aastat on tema juhtimisel toimunud Ülenurme Muusikakoolis üleriigiline, praeguseks juba rahvusvaheline laulukonkurss “Jõulutäht”, viis aastat ETV Laulukarusselli maakondlikud eelvoorud ja lauluvõistlus “Emajõe ööbikud”.

Ta on korduvalt pälvinud parima juhendaja auhinna ja parima klaverisaatja tunnustuse. Tema õpilased on alates 2001. aastast saavutanud vabariiklikel konkurssidel üle 100 ja rahvusvahelistel konkurssidel arvukalt auhinnalisi kohti. Pop/rock/jazzlauljateed jätkavad suurtel lavadel Kerli Kõiv, Laura Põldvere, Hannaliisa Uusma jt. Mitmed vilistlased tudeerivad edukalt välismaa muusikakõrgkoolides. Käesoleval aastal pälvis tema õpilane Karmen Rõivassepp parima jazz-muusikalaulja tiitli Taanis.

Ursel Oja muusikaline tegevus on pälvinud kõrget tunnustust: Valgetähe V klassi teenetemärk (2007), Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Kultuuripärl (2007), Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (2011), teenetemärk Tartumaa Kuldne Tammeoks (2014), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia (2015).

 

Riho Pätsi Koolimuusika Fond

Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal institutsioonide esindajad, kellega Riho Päts (1899–1977) oli oma eluajal tihedalt seotud: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Koolibri Kirjastus, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liit.

Fondi tegevuse siht on koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja dirigendi professor Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine.

Aastatel 2002–2019 on fondi laureaaditiitel omistatud 79-le silmapaistvale muusikahariduse edendajale. 2006. aastal avati Tallinna Ülikoolis Riho Pätsi nimeline auditoorium, mille sisustamisele aitas fond kaasa Estonia tiibklaveri ning Orff-instrumentaariumi näol. 2008. aastal anti välja duubel-CD Riho Pätsi heliloomingust. 2010. aastal kaasnesid R. Pätsi 110. sünniaastapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev II“ näitused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Tallinna Ülikoolis, kirjastuselt „Talmar & Põhi“ ilmus Riho Pätsi koorilaulude kogumik, ilmavalgust nägi monograafia „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis“ kolmas trükk. 2015. aastal esitleti trükist „Riho Päts. 21 viiuliduot“.

Seoses Riho Pätsi 120. sünniaastapäevaga ilmub fondi initsiatiivil kolm trükist „Riho Päts. Valik muusikapedagoogilisi ja muusikapsühholoogilisi artikleid“ (TLÜ kirjastus), „Riho Päts ajapeeglis“ (Koolibri kirjastus), lastelaulude kogumik „Midrimaa laululaegas“ (kirjastus Talmar & Põhi).

Fond koostööpartnerid ja toetajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Koolibri Kirjastus, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kultuurkapital.