Tallinna Ülikooli ja Riigikogu kultuurikomisjoni visiit Ukrainasse keskendus hariduskoostööle
Eelmisel nädalal külastasid Tallinna Ülikooli ja Riigikogu kultuurikomisjoni esindajad Ukrainat, et leida uusi võimalusi haridusalase koostöö edendamiseks ning panustada seeläbi Ukraina tugevdamisesse. Ukraina suunalise koostöö arendamine on Tallinna Ülikooli senati kevadise otsuse järgi üks ülikooli rahvusvahelistumise strateegia prioriteete. Tallinna Ülikooli esindasid visiidil rektor Tõnu Viik, ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur, HTI direktor Tiia Õun, ÜTI direktor Tiina Pajuste, professor Marek Tamm ning rahvusvahelise koostöö peaspetsialist Anete Elken. ESTDEV projekti raames liitusid nendega professor Eve Eisenschmidt ja koolitusjuht Viktoria Bubukin.
Visiidi keskmes oli kolm teemat: mitmekülgsete partnerlussuhete arendamine Ukraina ülikoolidega, Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja TLÜ koostööprojekt Ukraina kutseharidussüsteemi reformimisel ning Eesti-Ukraina teadus- ja kõrgharidusreform.
“Keset sõda ja selle kiuste reformivad ukrainlased oma haridussüsteemi. Neil pole palju vahendeid, pole tingimusi, aga see ei näi neid heidutavat. Ukrainas loob ennast uus euroopaliku orientatsiooniga rahvas,” iseloomustas kohtumisi rektor Tõnu Viik. “Meie arutelude keskmes oli haridusreform, ülikoolide juhtimine ja teaduspoliitika - ukrainlased on üles ehitamas haridusele, teadusele ja innovatsioonile toetuvat ühiskonda. Eesti panus sellesse on oluline ja Tallinna Ülikool on valmis kaasa aitama,” sõnas Viik.
Kohtumistel Taras Shevchenko Ülikoolis, Sikorsky Ülikoolis, Kyiv Mohyla Akadeemias ja Zhytomyr Ivan Franko Riiklikkus Ülikoolis arutati nii seda, mida saavad Ukraina ülikoolid Eestilt õppida, kui ka seda, milliseid kogemusi saab Eesti Ukraina kolleegidelt. TLÜ nõukogu esimehe Taavi Lauri üheks fookuseks nendel kohtumistel oli ülikoolide kriisivalmidus.
“Ukraina ülikoolid tegutsevad erakordsetes tingimustes ning nende vastupidavus ja leidlikkus on muljetavaldav. Meil on neilt palju õppida, alates kõige praktilisematest küsimusest kriisidega toimetulemisel kuni oskuseni hoida hariduse kvaliteeti ka kõige keerulisematel aegadel. Kui meie saame pakkuda oma kogemust haridusreformide ja juhtimise vallas, siis nemad saavad näidata meile, kuidas säilitada sihikindlus ja uuendusmeelsus kriisioludes. Selline vastastikune õppimine on väärtuslik,” sõnas Taavi Laur.
Olulise osa reisist moodustas ESTDEVi ja TLÜ projekt, mis toetab Ukraina kutseharidussüsteemi reformi Žõtomõri linnas. Mitmeaastane koostöö pakub Ukraina koolijuhtidele, õpetajatele ja haridusametnikele teadmisi Eesti hariduse edulugudest, kaasaegsetest õppemeetoditest ning juhtimiskultuuri arendamisest. Programmi raames toimuvad veebikursused, õppevisiidid ja töötoad, samuti osaletakse rahvusvahelises mikrokraadiprogrammis. Eesmärk on kujundada õppijakeskne ja tööturu vajadusi arvestav süsteem, kus tugevad haridusjuhid loovad õpetajatele ja õpilastele toetava keskkonna. Eesti panustab sellega Ukraina hariduse kvaliteedi ja kestlike reformide elluviimisesse, tuginedes oma rahvusvaheliselt tunnustatud haridusekspertiisile.
Kohtumised Ukraina ülikoolide akadeemiliste töötajatega avasid võimalusi laiendada koostööd uutes valdkondades, minnes kaugemale senisest haridusreformide toetamisest. Vastastikuse õppimise võimalusi nähakse näiteks haridusteadustes, kus Eestis on esile tõusnud vajadus Ukraina ekspertiisi järele trauma taustaga laste toetamisel Eesti koolides. Samas haridusjuhtimise valdkonnas nähakse võimalust kogemusi vahetada mõlemas suunas, arendades mõlema riigi eksperte. Lisaks on humanitaarteadustes avanenud olulised koostöösuunad Ukraina põgenike lingvistilise integreerumise, mälu-uuringute post-sotsialistlikus ja võrdlevas kontekstis ning tänapäeva Ukraina kirjanduse uurimise vallas, mis kõik pakuvad võimalusi ühiseks teadustööks ja kultuuriliseks dialoogiks. Laiemalt on fookuses ka "liberal arts" programmide integreerimine Ukraina kõrgharidusse, mis pakub laiemat perspektiivi humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengule.
Visiidi üheks osaks olid ka Eesti-Ukraina teadus- ja kõrgharidusreformi kohtumised, kus tõsteti esile Ukraina viimase kümnendi olulisemaid samme haridussüsteemi uuendamisel. Alates 2014. aastast on Ukraina viinud ellu ulatuslikke reforme, mille eesmärk on ühtlustada kõrgharidus Euroopa standarditega ja tugevdada ülikoolide rolli ühiskonnas. Uue kõrgharidusseaduse raames kehtestati kolmetasandiline õppesüsteem ning laiendati Euroopa ainepunktisüsteemi kasutamist, et toetada mobiilsust ja ühiseid õppekavasid. Reformidega on ülikoolidele antud suurem akadeemiline autonoomia, kuigi rahaline iseseisvus on veel saavutamata, ning loodi uus kvaliteeditagamise süsteem. Need sammud on loonud tugeva aluse Ukraina ülikoolide rahvusvaheliseks koostööks, tänu millele on võimalik tihedamaid partnerlussuhteid luua ka Eesti ülikoolidega.