Eesti demograafia keskuse demograafidel oli viljakas avaldamissuvi

Suve jooksul on eriti viljakad olnud Eesti demograafia keskuse  ajaloolised demograafid, kelle sulest on ilmunud lausa 5 artiklit (vt EDK publikatsioonid). Siiski on neil ja ka teistel öelda oma sõna ka tänasesse vaatesse.

Nii uurisid Martin Klesmenti, Hannaliis Jaadla ning Mark Gortfelderi töös (Klesment, Martin; Jaadla, Hannaliis; Gortfelder, Mark (2020) Educational heterogamy during the early phase of the educational expansion: Results from a university town of Tartu, Estonia in the late 19th century. Demographic Research  volume 43, pages 329-364, DOI: 10.4054/DemRes.2020.43.13) 19. sajandi lõpul Tartus olnud hariduslikku heterogaamiat.

Täpsemalt, kas abiellumine kõrgemalt haritud partneriga võis olla seotud abikaasade erineva etnilise tausta, päritolu (sünnikoht) ja vanusevahega. Tulemused osutavad, et hariduslik heterogaamia oli sagedasem nendel juhtudel, kui abikaasadel oli erinev etniline taust või sünnikoht. Eeldades, et inimesed enamasti eelistavad abielludes sarnase etnilise ja kultuurilise taustaga partnerit, viitavad tulemused, et teisest rahvusest või teist päritolu partneri eelistamine võis olla motiveeritud partneri kõrgemast haridustasemest. 

 

Michel Poulain, Luc Dal ja Anne Herm (Trends in living arrangements and their impact on the mortality of older adults: Belgium 1991-2012) analüüsisid vanemaealise rahvaarvu ja suremuse muutumise koosmõju surmade koguarvu muutusele Belgias rohkem kui 20 aasta vältel.  Eesmärk oli vaadelda surmade arvu jaotumist viimase surmaeelse leibkonnaseisu järgi  - see näitab, millistes leibkondades elavad vanemaealised vajavad elu lõpus kõige rohkem abi.

Rahvaarvu kasv vanemaealiste hulgas ja suremuse vähenemine tasakaalustasid üksteist pikema aja jooksul, ent leibkonnaseisu lõikes oli muutuste koosmõju erinev.

Meeste seas suurenes surmade arv märkimisväärselt lahutatute ja asutusleibkondades elavate lahutatud ja leskede arvel. Naisrahvastikus suurenes surmade arv asutusleibkonnas elavate lahutatute aga ka abikaasaga koos elavate vanemaealiste naiste arvel. Viimast trendi mõjutas küll asjaolu, et kõrges eas abikaasaga koos elavate naiste arv suurenes aja jooksul. Asutusleibkondades elavate suurenenud surmade hulka seletasid nii rahvaarvu kasv kui ka suremuse kasv asutusleibkonnas - see viitab asutusleibkonda elama asumisel kasvavale eale.

Surmade arvu vähenemist mõjutasid peamiselt muutused üksielavate naiste hulgas, aga ka mittesuguluses olevate leibkonnaliikmetega kooselavate meeste ja naiste hulgas.