Kuidas küsitleda, kui ei tea, keda küsitleda?

Jaanuaris viis Eesti demograafia keskus koostöös MTÜ-ga 65B läbi küsitluse nende inimeste seas, kes tegelevad Eestis vanemas keskeas ja vanemas eas inimeste arendamise ja sotsiaalse kaasamisega.

Nagu teada, Eestis puudub seenioritöö professioon ning inimeste ettevalmistus selleks tööks on valdavalt kogemuspõhine. Uuringu eesmärk oli kaardistada praktikute kogemus, hoiakud ja teadmised, et anda soovitused, kuidas arendada edasi professionaalset seenioritööd Eestis.

Tegemist on esimese laiaulatusliku üleriigilise uuringuga, kus küsitletakse tervena ja aktiivsena vananemise valdkonna võimalikult kõiki tegijaid, sõltumata sellest, kas nad teevad seda palgatöö osana või vabatahtlikult, pikaajaliselt või lühiajaliselt, kas nad töötavad päevakeskustes, raamatukogudes, rahvamajades, külamajades, koolituskeskustes, huviklubides, vallamajades, hooldekodudes, vabatahtlike võrgustikes, koolides, kirikutes või mujal.

Kuigi küsitlusele vastamine võttis aega vähemalt pool tundi, on meile laekunud 420 täidetud ankeeti. Tulemus ületas ootusi ja me oleme kõikidele vastajatele ja info jagajatele väga tänulikud.

Olukorras, kus polnud võimalik täpselt määratleda, kellele ankeet saata, rakendasime kindlat taktikat. Esimesel nädalal saatsime palve asjaomastele võrgustikele, et nemad jagaks üleskutset oma liikmete seas. Teisel nädalal suunasime uuringu kutsed otsepostitusega neile spetsialistidele üle riigi, kelle e-mailid olime veebist kokku kogunud. Kolmandal nädalal suunasime teated valdade üldmeilile ja palusime kutset oma allasutustes ja valla organisatsioonides korrata. Nii võis vanemaealistega tegelev spetsialist saada kolme nädala jooksul uuringus osalemise palve mitmetelt erinevatelt saatjatelt ja loodetavasti vähendas see unustajate ja käega lööjate arvu.

Vastajatest ligikaudu pooled olid vanuses 50–64 ning ootuspäraselt olid 90% ankeedi täitjatest naised. Kiire pilk vastustele näitab, et valdkonnas tegutsejad teevad vähe koostööd. Vaid 7% uuringus osalejatest kuuluvad võrgustikku ja saavad selle kaudu hoida ennast valdkonna arengutega kursis. Vastanutest 12% püüab ise infot otsida ning 45% ise teadlikult infot ei otsi ja kuuleb kolleegide tööst juhuslikult. Pea iga kolmas vastanu tunnistab, et sellega, mida mujal tehakse, nad kursis ei ole, kuid võiksid olla. Väike osa (4%) ei pea infot, mida teistes maakondades kolleegid teevad, vajalikuks.

Uuring on osa Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projektist “Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine“, mida juhib MTÜ Kuldne Liiga. Tulemused ja nende alusel antavad poliitikasoovitused esitame paari kuu pärast.