Kuidas pidada vanema inimesega telefoniühendust nii, et endal ka põnev on?
Olen märtsikuust alates pidanud regulaarset telefoniühendust oma sõbra, 81-aastase Ainoga ja koostanud metoodilist materjali, mida on nüüd aeg hakata edasi arendama suurema rühma telefoniseltsi pakkujatega.
Küllap on enamusel meist kõige sagedasem viis oma ema-isa, pereliikmete ja sõpradega ühendust hoida neile helistades. Kuivõrd need kõned aga meile endale rahuldust pakuvad? Kas need kõned aitavad vähendada inimese üksildustunnet, luua värskust tema mõtetesse, tunnetada enda vajalikkust? Lihtsast mis-sa-teed-kas-kõik-on-korras kontrollkõnest selleks ei piisa.
Telefonivestlused Ainoga kestavad nii umbes tund. Mida on meil nii palju omavahel rääkida? Kindlasti mitte seda, mida eile telekast nägime või mida lõunaks sõime. Rõõmu ja rahuldust pakub elu mõtestamine, seoste leidmine, uute vaatenurkade avastamine ning läbielatu meenutamine. Sisukas jutt ei teki tühjalt kohalt, see tuleb ette valmistada.
Toon ühe näite.
Mina: Ütlen ühe väite ja kui see pole õige, siis paranda. Kommunaaris trükiti ajalehti.
Aino: Ei, ei. Kommunaaris tehti jalanõusid. Kuule, ma ei saa rääkimata jätta. Hiljuti oli raadios selline lugu, et keegi rääkis, kuidas ta sai omal ajal abielludes kupongi ja siis nad läksid sellega noorpaaride poodi ja tead, sealt sai osta ainult paari saapaid. Kommunaari saapaid.
Mina: Ah? … Järgmine väide. Ilmarine oli rahvakunstimeistrite koondis.
Aino: Ei, ei …
Niisiis, aeg on alustada uuringu järgmise etapiga, kuhu otsime mistahes vanuses inimesi, kes on nõus osalema 10–15 nädalat kestvas teadusuuringus telefoniseltsi pakkujatena. Uuring toetub disainuuringu põhimõtetele ja selles kasutatakse formatiivset lähenemist.
Enne iga kõnet saab osaleja teemad ja mängud, millele oma kõnes toetuda. Pärast iga kõnet täidab osaleja lühikese ankeedi kõne ülesehituse ja selle komponentide kohta (kuid mitte selle kohta, mida täpselt räägiti). Kord kuus kogunevad kõik telefoniseltsi pakkujad virtuaalselt ja arutavad, kuidas kõnesid sisukamaks muuta ning mida parandada ja uuendada.
Uuringus osalemiseks on tarvis leida vanem inimene, kes on üksilduse riskis ja kes on sellega nõus, et tema telefonikaaslane osaleb uuringus; täita eelankeet telefoniseltsi pakkumise senise kogemuse ning eesmärkide kohta, samuti lühike info inimese kohta, kellele seltsi pakud; sõlmida uurijaga konfidentsiaalsus- ja koostöökokkulepe; teha regulaarselt kord nädalas telefoniseltsi kõnesid, mis kestavad vähemalt 20 minutit ja soovituslikult mitte rohkem kui 60 minutit; täita vahetult pärast iga kõne tagasisideleht; kohtuda virtuaalselt uuringu kestel kord kuus uuringus osalejatega.
Uuringu algus on planeeritud sellesse aastasse, kuid täpne aeg sõltub, kuidas õnnestub osalejaid leida. Vanema inimese kohta, kellega telefonivestluseid peetakse, küsime uuringu alguses ja lõpus mõned üldandmed, mis uuringu läbiviijale jäävad anonüümseks. Isiklikku teavet, sh ka mitte seda, mida ta telefonikõnede ajal räägib, uuringu käigus ei koguta. Analüüsi tulemused avaldatakse ainult üldistatud ja isikustamata kujul.
Regulaarsete telefonikõnede tegemine vanemas eas sugulastele ja sõpradele on tavapärane ja ei vaja mingi metoodika järgmist, küll aga huvitab meid telefoniselts, mis on rahuldustpakkuv mõlemale osapoolele, aitab säilitada vanema inimese kognitiivseid võimeid, toetab elu mõtestamist ja tulevikutunnetust. Telefoniseltsi pidamise metoodika väljaarendamine on uuenduslik lähenemine kogukonnaõppe valdkonnas.
Palun küsige lisa, jagage või andke oma huvist teada:
Tiina Tambaum
tiina.tambaum@tlu.ee
53 424 504