Riigiteaduste ja linnakorralduse tudengid tutvusid riigiasutuste tööga

Tihedat päeva alustasid tudengid Superministeeriumis asuvast justiitsministeeriumist, kus neid võttis vastu hiljaaegu, 1. aprillil, ametisse astunud justiitsminister Madis Timpson. 

End tutvustades rääkis Timpson, et on töötanud juuravaldkonnas suure osa oma elust. Ta on saanud kogemusi nii advokaadibüroos kui ka Viljandi linnasekretärina, ent töötanud ka ministri nõunikuna nii välis-, justiits-, sise- ja rahandusministeeriumis. Praegusele ametile eelnes tal 7 aastat Viljandi linnapeana, kus samuti juura kogemused tulid oma sõnutsi suureks kasuks. 

Oma värskeimatest tegemistest tõi minister välja keskmise kiiruse mõõtmise küsimuse, mille osas on paraku andmekaitse aspektis küsitavusi ning tekib põhiõiguste riive. Minister naljatles, et ministeeriumi ametnikud on küsimuses kui nurmekundlased filmist “Malev”. 

Aeg-ajalt arutatakse ka sellest, kas Eestis peaks toimuma peagi uus haldusreform, mille tõstatasid teemana tudengidki. Timpson kommenteeris, et haldusreform on alles liiga värskelt toimunud ning lähitulevikus see reaalne pole. Kuna teine haldusreform saaks tema hinnangul olla vaid sunniviisiline, tekitaks see kindlasti rohkelt tüli ja avalikku vastumeelsust, mida praegu vaja ei ole.

Kohtumise lõpetuseks märkis Timpson, et kuigi enne praegust ministriametit töötas ta viimati ministeeriumis palju aastaid tagasi, on siiski mitmed toonased teemad aktuaalsed tänaseni.

Justiitsministri järel jätkas tudengitega õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus, kes andis ülevaate õigusloomeprotsessidest ning tutvustas seaduse teostamise ajaraami. Lutterus rääkis, et üldjoontes võtab seadusloome umbes 1-1,5 aastat, kuid on ka näiteid, kus kolme kuuga võib seadus saada menetletud ning ilmuda Riigi Teatajas, näiteks nagu toimus  eriolukorra seaduse kehtestamisega. 

Huvitav fakt Lutteruse esitlusest oli aga seegi, et erinevaid kehtivaid seaduse terviktekste, mis Eesti inimeste igapäevaelu mõjutavad, on Eestis kokku 377. 

Kui kohtumised superministeeriumis lõppenud, ootas tudengeid lühikese jalutuskäigu järel vanalinnas riigikontroll, kus asutuse nõunik Airi Mikli rääkis organisatsiooni peamistest funktsioonidest ja oma igapäevatööst. 

Tudengid said teada, et tegu on sõltumatu põhiseadusliku institutsiooniga, kel on tihe side Riigikoguga. Riigikontrolli aasta olulisimaks sündmuseks on riigikontrolör Janar Holmi  Riigikogu ees peetav aastaülevaade. 

Põnev asjaolu oli seegi, et erinevad riigikontrolli teostatavad auditid vältavad ka erineva pikkusega, kuid mahukamad neist võivad kesta koguni 12 kuud. Asutusse tööle saamine on aga Mikli sõnul noortele pigem keeruline - kuna tegu on üsnagi keeruka tööga, ei ole sinna suurt lootust otse ülikoolist tööle pääseda ning vajalik on varasem valdkondlik töökogemus. 

Kui võiks aimata, et riigikontroll kontrollib lisaks riigiasutustele ka KOVe, siis nii see paraku pole, selgitas Mikli. Selle põhjuseks on KOVide enesekorraldusõigus, mis takistab sarnast järelvalvet nagu riigiasutuste puhul. 

Päeva teises pooles viis tudengite tee Tallinna linnavolikogusse. Ajaloolise hoone uksel tervitas õppureid linnavolikogu esimees Maris Sild, kelle ettekanne keskendus suuresti hiljutistele muutustele linnajuhtimises. Veel alles kaks nädalat tagasi, 14. aprillil, allkirjastati Tallinnas uus koalitsioonileping, mis tõi põhimõttelise muutuse linnavalitsemises - võimult kõrvaldati Keskerakond. Uute valimisteni on Silla sõnul natuke üle aasta veel minna, mis tähendab, et ühtki uut suuremat algatust ilmselt lõpuni valmis ei jõua. Muutuseid on nende haldusalas aga palju, hetkel arutatakse ka võimalust suurendada näiteks linnaosakogude rolli linna juhtimises, aga kindlasti on olulisel kohal ka koostöö suurendamine Harjumaa valdadega. 

Maris Silla järel kõneles tudengitele Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Veikko Luhalaid. Institutsioon on tema sõnul üle 100 aasta vanune ning organisatsiooni oluline roll on eelnõude kooskõlastamine. Luhalaid tõi välja, et liidu üks olulisi rolle on panustada töörühmade töösse, näiteks praegu käimasoleva kliimaseaduse ja jäätmeseaduse väljatöötamise puhul. 

Omavalitsusliit on hetkel Luhalaidi sõnul üsna horisontaalse või tegevusliku juhtimisega maakondlikul tasandil. See on aga suureks probleemiks, sest paljusid asju on mõistlikum keskselt teha.

 

Päeva lõpetuseks kõneles tudengitele Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp. Põneva faktina tõi ta välja, et Eesti on üks väheseid riike, kus pole kahetasandilist omavalitsussüsteemi. Soomes on näiteks delegeeritud, et teatud asjades peavad KOVid tegema koostööd. Ta küll möönas, et kahetasandilist süsteemi Eestil vaja ka poleks, kuid vaja oleks paremat regionaalset juhtimist, näiteks piirkondliku transpordi koordineerimisel. 

Kuna Harjumaa on rahvaarvult Eesti suurim maakond ning piirkonnas paiknevad rikkamad vallad, on mõistagi hetkel põletavaimaks teemaks regionaalminister Madis Kallase juhitud KOVide rahastusküsimus ehk nn. Robin Hoodi lähenemine. See on Sepa sõnul üsnagi sotsiaaldemokraatlik lähenemine, mida liit tema sõnul ei toeta. Eeskätt on just põhjenduseks see, et seesugune lähenemine on kahjulik valdadele, kus paikneb palju inimesi ja on vaja pakkuda olulisi teenuseid.