Riigiteaduste magistrandid kaasatud Kohaliku omavalitsuse Eesti riikluse taastamise ja arengu teel 08.03.2021 toimunud Zoomi-põhisesse foorumisse

Esiteks oleme tänuväärsed asjaolu üle, et sellist üritust ja konstruktiivset foorumit korraldatakse. Foorumil osalemine on loonud laiema sisendi kohaliku omavalitsuse arengusuundadele ja õigus- ning vajaduspõhisusele. Järgnev ülevaade foorumist põhineb neljal erineval teemal: kohalike omavalitsuste hetkeolukord ja koostöö erinevate osapoolte vahel, rahastus, linnade ja valdade ühinemisel tekkinud tegevusraamistik ning tehnoloogia. Kirjutatu tugineb magistrantide kokkuvõtetele kuuldud ettekannetest. Väärtuslikuks on ehk üldine arusaam ja mõistmine, et elu läheb edasi ja toimunud foorum oli heaks näiteks sellest, kuidas asjad ei jää tegemata, ei kohaliku omavalitsuse ega haridustasandil mis tahes kriisiolukorras.

Kohalikel omavalitsustel ning nende liitudel on olnud eriline roll nii Eesti riikluse loomisel kui ka taastamisel ja arendamisel. Eerik-Juhan Truuväli, kes on jätnud sügava jälje Eesti õiguskultuuri ning riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisse ning andnud hindamatu panuse Eesti õiguskantsleri institutsiooni, kuulutati toimunud foorumi käigus ühtlasi ka MTÜ Polise aupresidendiks, olles olnud Vabariigi valimiskomisjoni esimees ning MTÜ Polis asutajaliige ja president kuni 2019. aastani.

 

Isegi kui kohalikel omavalitsustel on hindamatu panus Eesti omariikluse taastamisel, on praeguse seisuga kohaliku tasandi panust suuresti alahinnatud. Kriisis olles on kohaliku omavalitsuse roll justkui ära unustatud, ent kohalike omavalitsuste kaasamine on oluline, sest subsidiaarsuse põhimõttel toimides on nad inimesele kõige lähedasem avaliku võimu teostamise organ. Samuti ei ole õiglane kellegi suhtes, kui näiteks Ruhnu ja Tallinn on sunnitud toimima samadel õiguslikel alustel. Et aga päriselt aru saada, mis on need kohaliku elu küsimused, millega tegeleb KOV ja millised küsimused jäävad riigi tegevuskavasse, tuleks uuesti lahti mõtestada PS paragrahvi 154, sest praegune tegevus toimub siiski suures osas keskvalitsuse ettekirjutuste alusel. Kohaliku elu küsimused ja autonoomia vajaksid seega uut kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, et tagada piirkonnapõhine lähenemine. Oluline osa on ka omavalitsusametnike koolitamisel, omavalitsuste asjatundlikkuse ja teenuste kvaliteedi edasi arendamisel. E-lahendused on kohalikele omavalitsustele huvitavaks väljakutseks ja avavad uued arengusuunad ning kiirendavad ja lihtsustavad teatud protsesside toimimist. Erinevaid töömuutuseid ja elu ümberkorraldusi saaks kohalike omavalitsuste arengu perspektiivis pidada ainult positiivseteks.

Kohalike omavalitsuste kontekstis saab järjest olulisemaks märksõnaks koostöö erinevate osapoolte vahel. Võimestamaks kohalikke omavalitsusi, tuleb luua neile tulubaas, et nii ressursside kui ka valdade vahelise koostöö abil oleks võimalus parandada elukeskkonda ning võimalusi. Kohalike tugevuse ja kohaliku tunnetuse ära kasutamisega saaks luua väärtust ning ettevõtluskeskkonna arendamisega kasu nii kohalikele omavalitsustele kui ka kogukonnale. SKP suurendamine Harjumaalt väljaspool olevate elanike kohta on üks olulisi eesmärke. Näiteks Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise lõpetamisele eelnev tegevus peaks hõlmama kavast lähtuvaid plaane ning piisavat ajavaru. Veelgi enam, edendades piirkondlikku koostööd ja detsentraliseeritust saaks viia avalikud teenused ka inimesele lähemale.

Muuhulgas on kultuur, olles eestluse üks olulisemaid väärtusi, võimeline kaasa rääkima 21. sajandi probleemide lahendamisel ning Tartu saamine 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks oleks võimalus näidata riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö edukust. Omavalitsuspäev, mis sel aastal toimub juba kuuendat korda, on samuti hea näide kohaliku tasandi olulisusest ja toimimisest.

Peale valdade ja linnade ühinemist on tekkinud täiesti uus tegevusraamistik. Riigikogule on esitatud ettepanekud ja lahendusteed kohalike omavalitsuste tegevuste tugevdamiseks läbi maakondlike omavalitsusliitude, olulise suunaga tugevdada sealjuures üleriigilist koostööd. Seda põhjusel, et mida rohkem on liikmeid, seda tugevam ka võrgustik ja vaimne ning rahaline potentsiaal. Lisaks sellele on oluline märksõna kohanemine, eelkõige kiire ja progresseeruva maailma kontekstis. Muutused ja ettepanekud peaksid olema võimalikult paindlikud ja tähendusrikkad tuleviku perspektiivi silmas pidades.

Üldplaneeringute koostamisel aga tuleks seada tingimused ja reeglistik, sest linnastumise tase Eestis on madal ning see trend on ka jätkuv. Ent linnastumine on siiski kiire olnud mõnedes linnalähedastes piirkondade ning seetõttu ei tasuks ära unustada tehnoloogia võimekust. Üks suurepärane võimalus seda kasutada, on luues kaasaegsed võimalused transpordisüsteemis valdade ja linnade vahele.

Loomulikul teel suureneb elanike arv, kui on olemas koolid ja töökohad ning sealjuures on oluline maanteede korrashoid ja arendus, mis tagavad vajalikud ühendused. Praegusel hetkel on teede korrashoid suures osas omavalitsuste kanda, aga omamata selleks nii vajalikku tulubaasi, on raskem vastavaid tingimusi tagada. Seega eelmainitud teemad, nagu tulubaasi tagamine, tehnoloogiliste lahenduste juurutamine, kohalike küsimuste mõtestamine ning uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse loomine võiksidki olla aluseks innovaatilisele ja tänapäevasele kohaliku omavalitsuse mudelile.