Ühiskonnateaduste tudengid tutvusid Riigikontrolli tööga
Ootamatult suvisel sügishommikul oli Tallinna Ülikooli tudengitel õppeaine „Ametnik haldusmenetluses“ raames tänu õppejõu Sulev Lääne eestvedamisele võimalus kohtuda riigikontrolöri Janar Holmi ja tema nõuniku Airi Mikliga. Tavapärasest erinevalt toimus kohtumine ülikooli Tallinna saalis. Suur saal võimaldas kõigil end turvaliselt tunda ja inimesi hajutada ning kohtumine oli ikka väga põnev ja asjalik.
Kohtumisel osales ka Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, kes oma avasõnas rõhutas, et tippjuhtide ja -spetsialistidega kohtumised on inspireerivad ja loovad erialateadmistele kindlasti väärtusliku konteksti, mida on näha ka arvukatest asjalikest küsimustest, mille üle üliõpilased arutleda soovivad. Ta julgustas üliõpilasi mitte takerduma sõnade „kontroll“ ja „kontrolör“ tavapärasesse kitsasse ja ehk pisut pelutavasse tähendusse ning nägema riigikontrolli kui väga head partnerit ülikoolile.
Sulev Lääne märkis, et seminar-praktikumide ideeks on üliõpilaste teoreetiliste teadmiste parem sidumine praktikaga. Õpetatavates ainetes on need kujunenud traditsiooniliseks õppevormiks, mille käigus erinevate erialade üliõpilased saavad teoreetiliste teadmiste kõrval ka esmastest allikatest teavet praktilisest õigusloomest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse institutsioonide, laiemalt kogu avaliku võimu, toimimisest. Lääne lisas, et oluline on teada ning aru saada, kelle poolt ja kuidas lahendatakse riigis üha keerukamaks muutuvaid väljakutseid. Väga tähtis on samuti ülikooli kolme samba võimalikult tasakaalustatud toimimine ning hea meel on märkida, et ka riigi institutsioonid, sealhulgas nende mitmed tippjuhid, mõistavad üha enam oma tegevuse osas tagasiside vajadust. Näiteks on varem toimunud seminar-praktikumidele kaasatud Riigikogu esimehi ja aseesimehi, Riigikogu komisjonide juhte, peaministreid, ministreid, ametite peadirektoreid, Tallinna linna ning teiste kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude juhte ja teiste asjaomaste institutsioonide esindajaid. Viimastel aastatel on partneriteks lisandunud ka riigikontrolör ja õiguskantsler, Soome suursaadik jt.
Riigikontrolör Janar Holm rõhutas oma ettekandes, et kõige olulisem märksõna nende töö puhul on sõltumatus. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Oma töös lähtutakse eelkõige riigikontrolli seadusest. Eestis on Riigikontrolli töö eripäraks see, et suunitluste täitmiseks ei saa rakendada sundi. Põhilisteks töövormideks on monitoorimine ja auditid.
Tudengitel oli Janar Holmile ka mitmeid küsimusi. Näiteks uuriti, kuidas on Riigikontrolli väärtused läbi aja muutunud ja mida peetakse kõige olulisemaks tänasel päeval. Janar Holmi sõnul on nende jaoks kõige olulisem eesmärk sõnumi selgus ja et nende aruanded oleksid rahvale arusaadavad. Lisaks peavad nad väga oluliseks tarka andmekasutust – väga paljud andmebaasid loovad täiesti uusi võimalusi, see on ka põhjus, miks nende töötajate arv on vähenenud – andmete kogumine ja kasutamine on muutunud aja jooksul palju lihtsamaks.
Uuriti ka koalitsiooni plaani kohta anda Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ülesanded üle Riigikontrollile. Janar Holm seda plaani ei toeta, kuid muidugi juhul kui Riigikogu peaks nii otsustama, on ta valmis oma meeskonnaga neid ülesandeid täitma. Nimelt on Riigikontroll poliitiliselt sõltumatu ja ei tee poliitikat ega hinda ka kunagi poliitilisi otsuseid. Ühe aspektina, miks ERJK võiks oma tööd jätkata, tõi ta välja, et praegune süsteem toimib hästi – ERJK on seni võitnud kõik kohtuvaidlused enda otsuste kohta, mis näitab, et nad teevad head tööd. Lisaks kontrollib meie Riigikontroll just avaliku raha kasutamist, kuid erakonnad ei saa raha ainult riigilt, vaid ka annetuste näol. Ka pole Eestis meil tavaks rakendada suunitluste täitmiseks sundi.
Üks viimase aja enim tähelepanu saanud uudiseid oli riigieelarve teemadel, kus kontrolli käigus avastati, et 2019. aasta riigieelarve seaduse osa summasid ei olnud täpsed. Nimelt tuli see välja raamatupidamise aastaaruande kontrollimise käigus, mis on ka üks Riigikontrolli ülesannetest. Selle kohta saab täpsemalt lugeda nende veebilehelt.
Tudengitel tekkis ka küsimus seoses sellega, et kes kontrollib Riigikontrolli enda tööd – selleks määrab parlament sõltumatu audiitori, aga kasutatakse ka rahvusvahelist võrgustikku. Lisaks rääkisime ka ametiajast – riigikontrolöri ametiaeg on hetkel viis aastat ja võimalik on kaks järjestikust ametiaega, mis on üsna optimaalne.
Kui Riigikontrolli nimetus tundub esmapilgul üsna tehniline, siis kohtumine näitas, et tegelikult on riigikontrolöri töö väga huvitav ja mitmekülgne. Taolised kohtumised ja külastused aitavad tudengitel mõista kui erinevaid tahkusid meie erialal võib olla ning need aitavad samuti oma silmaringi avardada.