Doctoral studies

Doktoritöö: praegused maksukuulekuse strateegiad on iganenud

Täna kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Kerly Randlane doktoritööd, millest selgus, et tänapäeva maksukuulekuse kontseptsioon on üsna ebaselge ning selleks, et tagada maksude ootuspärane tasumine, on vaja midagi enamat kui vaid sundimist.

raha

Randlane ei keskendu oma töös mõnele konkreetsele maksule, vaid maksukuulekusele üldiselt. Kõikidel maksuadministratsioonidel on aga üldjoontes sarnane ülesanne: koguda kokku tulu, saavutada seejuures võimalikult kõrge maksukuulekus ja viia samal ajal miinimumini käitumine, mis pole maksukuulekas.

Erinevad uuringud on näidanud, et isiku otsus olla maksukuulekas või mitte, on aga kompleksne ning mõjutatud nii majanduslikest kui ka mittemajanduslikest teguritest ja ajenditest. Mittemajanduslikke peetakse isegi olulisemaks. Läbi ajaloo on maksukuulekuse kõige levinum meede sundimine ja hirmutamine. Kerly Randlane toob enda doktoritöös välja, et selline lähenemine on ideoloogiliselt iganenud ning üksnes sunnivahendite rakendamisega isikute maksukäitumist seletada ei ole võimalik.

Randlase väitekiri pakubki uudsena  kasutada maksukuulekuse uurimisel süsteemse lähenemise põhimõtteid, mis võimaldab vaadelda maksukuulekust terviklikuna koos seda mõjutavate teguritega. Lisaks soovitab autor maksukuulekuse juhtimisel ja mõjutamisel kasutada tagasisidesüsteemi, kus sisendite ja väljunditega opereerides on võimalik maksukuulekust mõjutada. Sellise süsteemide loomine annab maksuhaldurile võimaluse hinnata erinevate meetmete mõju maksukäitumisele ja vajadusel neid korrigeerida.

„Seega ei ole enam väljakutseks, kuidas tagada kehtestatud reeglite järgimine, vaid see, kuidas maksukäitumist mõjutada nii, et maksumaksjad mõistaksid oma rolli maksude tasumisel ja muudaksid oma tavalisi käitumismustreid,“ leiab Randlane.  

Väitekirja põhifookus on maksukuulekusel, selle mõjuteguritel ning maksuhalduri ja -maksja vahelistel suhetel. Randlase tööst tuleb välja, et tõhusama maksukäitumise juhtimiseks ja mõjutamiseks liigutaksegi strateegiliste meetmete valikul järjest enam individuaalse lähenemise poole, milles on oluline maksumaksja ja -halduri vaheline koostöö.

„See tähendab, et ollakse justkui koostööpartnerid, toimetatakse sünergilises kliimas ning sotsiaalne distants on väike. Kui maksumaksja ei riku reegleid, siis maksuhaldur ka tema tegevustesse ei sekku,” selgitab Randlane. Seejuures vajab doktoritöö autori sõnul maksukuulekuse strateegia laiapõhjalist lähenemist, milles on omavahel kombineeritud sund, teenindus ja usaldus.

Randlane leiab, et tema doktoritöö peamiseks panuseks on süsteemne maksukuulekust mõjutavate tegurite käsitlus ning selle integreerimine praktilise tegevuse tasandile. Uurimistöö laiem eesmärk on aga maksude haldamise kui protsessi tõhustamine läbi parema maksumaksja käitumismustrist arusaamise ja selle kujundamise.

Kerly Randlase doktoritöö kannab pealkirja „"The Conceptual Underpinnings and Challenges of the Strategies Guiding Tax Compliance Policies" („Maksukuulekuse tagamise strateegiate kontseptuaalne taust ning võimalikud väljakutsed“).

Väitekirja avalik kaitsmine toimus teisipäeval, 7. mail, algusega kell 10 Tallinna Ülikooli saalis M-648. Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Georg Sootla ning dotsent Triin Lauri. Oponendid on TLÜ dotsent Priit Suve ning Peterburi Riikliku Ülikooli professor Galina Gribanova. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.