Doktoritöö tulemused kaardistasid Eesti põhikooliõpilaste akadeemilise läbipõlemisega seotud toimetulekumehhanismid
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Kati Vinter kaitseb 16. detsembril 2021. aastal algusega kell 10.00 doktoritööd „Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“.
Doktoritöö keskendus Eesti põhikooliõpilaste akadeemilise läbipõlemise olukorra kaardistamisele ning läbipõlemisega seotud kaitse- ja riskitegurite väljaselgitamisele, millest tulenevalt pakuti välja võimalusi vähendada ja ennetada õpilaste läbipõlemist. Doktoritöös integreeriti akadeemilise läbipõlemisega nii sotsiaal-kognitiivsed toimetulekutegurid kui kognitiivsed tegurid probleemide lahendamise kontekstis. Sel moel ühendati nii probleemi uurimise kui ka sellega toimetuleku alane uurimistöö, mis esitati Lazaruse ja Folkmani (1984, 1987) kognitiivse hindamise ja toimetuleku teooria üldises raamistikus, mida omakorda kombineeriti ennast reguleeriva õppija kontseptsiooni ning laiema haridusliku kontekstiga.
Uuringu üldvalimisse kuulunud 12 Tallinna üldhariduskooli 8. klassi õpilaste hulgas mõõdetud sotsiaal-kognitiivsed tegurid – akadeemiline säilenõtkus, jäävususkumused ning emotsioonide reguleerimise kognitiivsete strateegiate sage kasutamine – seostusid akadeemilise läbipõlemisega tugevamalt kui kognitiivsed tegurid (akadeemiline/matemaatiline võimekus ja üldine kognitiivne võimekus), mida uuriti probleemide lahendamise kontekstis. Viimased ei olnud läbipõlemisega statistiliselt oluliselt seotud ning varasemate uurimistulemustega vastuolus olevana viitavad sellele, et läbipõlemise ning kognitiivsete tegurite seose tugevus võib sõltuda mõõtmisviisist (õpilase keskmine hinne vs ülesannete lahendamine).
Uurimistulemuste kohaselt võimaldaks eelkõige akadeemilise säilenõtkuse ja juurdekasvuuskumuste arendamine ning emotsioonide reguleerimise mitteadaptiivsete kognitiivsete strateegiate (eriti rumineerimise) kasutamise vähendamine vältida ja leevendada akadeemilist läbipõlemist põhikooliõpilaste hulgas.
Lisaks ilmnes doktoritööst kaks uudset toimetulekumustrit. Esiteks, et emotsioonide reguleerimise adaptiivsete kognitiivsete strateegiate sagedasem kasutamine võimaldab eelkõige kõrgema kognitiivse võimekusega õpilastel läbipõlemise taset alandada. See näitab, et kuigi kognitiivsed tegurid (matemaatiline võimekus ja üldine kognitiivne võimekus) ei olnud läbipõlemisega otseselt oluliselt seotud, võib neil olla oluline modereeriv roll ning nad võivad koosmõjus sotsiaal-kognitiivsete teguritega pakkuda seeläbi vajalikku infot. Teiseks ilmnes doktoritööst samuti paljulubav toimetulekumuster – akadeemiline läbipõlemine järgib sama emotsioonide reguleerimise kognitiivsete strateegiate mustrit, mis on teistes uurimustes leitud avalduvat tuntud psühhopatoloogiate (nagu ärevuse, depressiooni) puhul. See omakorda viitab sellele, et lisaks läbipõlemise sümptomite leevendamisele võimaldab emotsioonide reguleerimise kognitiivsete strateegiate eksplitsiitne õpetamine lahendada paralleelselt õpilaste teisi potentsiaalselt ja laiemal skaalal avalduvaid psühholoogilisi probleeme.
Uurimistulemused tõstatavad ka mõned metodoloogilised küsimused. „Doktoritöö raames tehtud statistilised analüüsid viitavad sellele, et uurimistöös kasutatud mõõtevahendid, eriti nii eesti- kui ka venekeelne akadeemilise läbipõlemise skaala, tuleks adapteerimise kontekstis üle vaadata ja täiustada,“ arvab Kati Vinter. Samuti annab doktoritöö aluse edasiseks aruteluks selle üle, kas algses mõõtevahendis MBI (Maslach Burnout Inventory) sisaldunud interpersonaalne dimensioon, mis tundub olevat jäänud mõõtevahendi adapteerimisel koolikonteksti tähelepanuta, oleks otstarbekas teismeliste läbipõlemise uurimiseks siiski mõõtevahendisse uuesti integreerida. Vinter lisab, et see võimaldaks uurida läbipõlemise fenomeni mitmedimensioonilisemalt, eeldades, et läbipõlemist võivad eri rühmad kogeda erinevalt.
Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648.
Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro ning Tallinna Ülikooli vanemteadur Paul Christian Seitlinger.
Oponendid on Jyväskylä Ülikooli dotsent Noona Kiuru ning Tartu Ülikooli kaasprofessor, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
