Käivituv Democrat+ projekt keskendub eri osaliste koostööle kodanikuhariduses
Käivituv Democrat+ projekt keskendub eri osaliste koostööle kodanikuhariduses: Tallinna Ülikooli koostöö Rakvere linna ja gümnaasiumitega ning Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liiduga. 10. märtsil 2025 toimuvad kohtumised Rakveres, kus osalevad Tallinna Ülikooli, linna gümnaasiumite ning maakonna kohalike omavalitsuste liidu esindajad (Rakvere Linnavalitsuses, Rakvere Eragümnaasiumis ja Rakvere Riigigümnaasiumis).
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et Eesti noorte ühiskonnaalased teadmised on kõrgetasemelised, kuid osaluse näitajatelt (sh noorte panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse, oodatav poliitiline ja ühiskondlik osalus tulevikus) jäävad Eesti 8. klasside õpilased ICCSi riikide keskmisest tahapoole. Samuti ilmnesid lõhed poiste ja tüdrukute ning eesti ja vene õppekeelega noorte teadmiste tasemes, aga ka hoiakutes ja demokraatia ohtude tajumisel.
Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rõhutab, et projekt on otseselt seotud ülikooli vastutusvaldkondadega poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühmas ning hariduse õppevaldkonnas ning panustab ülikooli eesmärki targa eluviisi eestvedajana, eriti haridusuuenduse ning ühiskond ja avatud valitsemine valdkondades.
Professor Leif Kalev on seisukohal, et kohtumise põhiteemaks on kodanikuhariduse arendamine seonduvalt üleeuroopalise Democrat+ Tallinna Ülikooli projekti avaseminariga teemal “Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse ja uurimisvaldkonna arendamine kriisihalduse, hariduse, ettevõtluse, sotsiaaltöö ning digitaalse võimekuse suurendamiseks, riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse ja uurimisvaldkonna arendamine kriisihalduse, hariduse, ettevõtluse, sotsiaaltöö ning digitaalse võimekuse suurendamiseks”. Samuti on päevakorras ülikooli 2024. aasta ELU projektiga seonduv.
Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg toob esile, et tänapäeva läänelikud demokraatiad on mitmesuguste väljakutsete ees, seda nii demokraatlikus poliitika ja valitsemiskorralduses kui ka laiemalt ühiskonnas ja majanduses. Elame jätkuvate kriiside maailmas, mis on viinud küsimuseni, kas demokraatia ikka toimib nii, nagu me seda mõistnud oleme. Nende väljakutsete adresseerimisel on üheks võtmevõimaluseks haridus, täpsemalt kodanikuharidus, mille raames kujundatakse noorte ühiskonna-, riigi- ja poliitikaalaseid pädevusi ning valmidust tegutseda aktiivsete ja vastutustundlike kodanikena.
Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et kavandatava projekti uurimistegevuste raames kaardistatakse (head) kodanikuhariduse (koostöö)praktikad, analüüsitakse süvitsi koostöö- ja toimemehhanisme ning kaasatakse osapooli innovatiivsete kodanikuhariduse praktikate, materjalide ja platvormide (sh digitaalsed platvormid) disainimisel.
Rakvere linnapea Triin Varek tõdeb, et vaja on leida ja luua enam toimivaid mudeleid ja praktilisi lahendusi, nii Rakverest, maakonnast kui ka Eestist ja mujalt maailmast. Teame varasematest uuringutest, et kodanikupädevuste arendamiseks on vaja luua Rakvere linna noortele uusi osalusvõimalusi, ning et lisaks ühiskonnaõpetuse ainele on vastutustundlikuks kodanikuks kujunemine toetatud lõimitult erinevatesse õppeainetesse ja tervesse õppeprotsessi, seejuures mitteformaalõppe tegevustesse (huviharidus, koolidemokraatia, noorsootöö, panustamine vabaühendustesse jne).
Avaseminaril osalevad lisaks eeltoodutele ülikoolist Haridusteaduste instituuti dotsent Meril Ümarik, Humanitaarteaduste instituudi nooremlektor ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava kuraator Hanna-Liis Kaarlõp ja nooremteadur Maarja Hallik ning assistent Liisa Ikla. Lisaks on protsessi kaasatud partnerid Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Siseministeeriumist.
