Doktoriõpe

Kultuuriliselt mitmekesised klassiruumid edendavad kõrghariduses õpetamise ja õppimise kogemusi

Rahvusvahelise õpikeskkonna eelised on kõrgkoolides selgelt näha – see loob mitmekesisema teadmistebaasi.

Muhammed Abdulai

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Muhammed Abdulai uuris, kuidas kultuurilised kokkupuuted globaalsest lõunast (nt Sahara-tagustest Aafrika riikidest, täpsemalt Etioopiast, Ghanast, Kamerunist, Keeniast, Nigeeriast, Sambiast ja Tansaaniast) pärit üliõpilaste vahel, kes õpivad globaalses põhjas (mida esindavad selles uuringus Eesti ja Taani), aga ka vastuvõtvates ühiskondades kohalike üliõpilaste, akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate vahel kujundavad transformatiivseid õpikogemusi.

„Osalejate kogemuste analüüs näitas, et Sahara-taguste Aafrika riikide üliõpilastel on Euroopas õppimiseks erinevaid motiive,“ tutvustas Abdulai oma uurimistööd, „olenemata nende esialgsetest motiividest, täidavad nad olulist funktsiooni ka vastuvõtvate asutuste jaoks, tuues õpikeskkonda mitmekesisust, mis soodustab kõrgkoolides teiste kultuuride õpetamist ja õppimist ning sallivust nende suhtes.“ Uuringu käigus tuvastati nii kultuurilisi vääriti mõistmisi, valesti tõlgendamisi kui ka väheseid kultuuridevahelise pädevuse kogemusi Sahara-taguste Aafrika riikide üliõpilaste, aga ka Eesti ja Taani ülikoolide õppejõudude ning administratiivtöötajate seas.

Doktoritöö jaoks läbi viidud uuring näitas, et vastuvõtvad ülikoolid saaksid algatada transformatiivse ehk kogemuste tõlgendamisel ja hindamisel põhinevaid kultuuridevahelise õppimise programme, et tugevdada ja süvendada kultuuridevahelist mõistmist ning kooseksisteerimist. Abdulai arvates võiksid kultuuridevahelise õppimise programmid olla regulaarselt toimuvad ja kõigile ligipääsetavad kultuuridevahelised seminaride ja loengute sarjad nii õppejõududele kui ka tugipersonalile, et täiendada nende kultuuridevahelisi teadmisi ja oskusi. Lisaks võiks veelgi enam soodustada kultuuriliselt mitmekesisemate klassiruumide ja teadustöötajate kasutamist. See tähendab, et võiks eraldada rohkem kvoote rahvusvahelistele üliõpilastele ja teadustöötajatele, kellel on erinev kultuuri- ja keeletaust, et võimaldada neil kogeda vastuvõtvates ülikoolides transformatiivset kultuuridevahelist õppimist. See annaks rahvusvahelistele üliõpilastele alternatiivse võimaluse omandada transformatiivse kultuuridevahelise õppimise kogemust.

Uuringu tulemustest ilmnes, et peale välisüliõpilaste kodumaa ja võõrustajariigi vahelise majandusliku ja tehnoloogilise ebavõrdsuse on globaalsest lõunast pärit üliõpilaste seas ebavõrdsus ka sissetulekutes ja intellektuaalsetes võimetes. Mõnedel Sahara-taguste Aafrika riikide üliõpilastel ei ole lihtsalt võimalik ületada riigipiire ning omandada oskusi, teadmisi ja kogemusi. Intellektuaalsete võimete ebavõrdsuse ilmsiks tulek Sahara-taguste Aafrika riikide üliõpilaste seas globaalses lõunas pakub uue perspektiivi sotsiaalse ebavõrdsuse uurimiseks nii globaalse põhja kui ka lõuna kontekstis.
Abdulai lõi uudse lähenemisviisi analüüsimaks, kuidas rahvusvaheline õpiränne ja sellega seotud kultuuridevahelised kohtumised aitavad kaasa transformatiivsele kultuuridevahelisele õppimisele kahes vastuvõtvas riigis (Eestis ja Taanis). „See läheb rassist kui otsustavast tegurist kaugemale, keskendudes selle asemel kultuurilistele kohtumistele, integratsioonile ja transformatiivsele õppimisele,“ rõhutab Abdulai, „seetõttu kasutasin väitekirjas kultuuri mõistet ning uurisin seda, kuidas erinevad rahvused kogevad Eesti ja Taani kõrghariduse kontekstis transformatiivset kultuuridevahelist õppimist.“ See on tohutu panus migratsiooni, õpirände ja õppimise sotsioloogiasse, kuna Sahara-taguste Aafrika riikide üliõpilaste arv globaalses põhjas suureneb igal aastal, ent nende kogemuste ja tausta üle Eesti ega Taani akadeemilises kirjanduses väga tihti ei arutleta.

Muhammed Abdulai kaitseb oma doktoritöö 11. mail kell 13 Zoomis. Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsents Triin Roosalu ja Aalborgi Ülikooli professor Brady Wagoner. Oponendid on  Glasgowi Ülikooli professor Bonnie Slade ja Kagu-Norra Ülikooli professor Paul Thomas.

Doktoritöö on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.