Professor Kadri Täht: kriisid tööturul jätavad oma armid
Majanduskriisid ja ühiskondlikud vapustused ei mõjuta kõiki inimesi võrdselt – tööturul löövad need kõige tugevamalt neid, kes on juba varem olnud haavatavamas olukorras. Tööl ja tööturul toimuv seostub otseselt ja kaudselt väga paljude teiste eluvaldkondade ja -sfääridega ning toimib sageli kui ühiskondliku heaolu lakmuspaber, märgib Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi (ÜTI) töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht.
Ühiskondlikud kriisid väljenduvad sageli ka tööturumuutustes ning tööturukriisid mõjutavad omakorda ühiskonna toimimist. Eesti-suguses väikeses ja avatud majanduses on need mõjud sageli teravamad – tööturg võib reageerida kiiresti ja valulikult, kuid ka taastumine võib toimuda kiiremini kui suuremates riikides.
„Näiteks eelmise finantskriisi ajal tõusis noorte töötus Eestis hüppeliselt ning jõudis Euroopa kõrgemate näitajate hulka,“ selgitab Täht. „Kuigi olukord paranes üsna kiiresti ja töötuse määr langes peagi kriisieelsele tasemele, jäi see siiski kõrgemaks kui enne kriisi. Iga selline kriis jätab oma armid.“
Eesti registriandmete põhjal tehtud analüüsid kinnitavad samuti, et töötus töötee alguses mõjutab noorte edasist karjääri ja palgataset veel aastaid hiljem. „On küll oletatud, et majanduslanguse ajal võib töötus olla vähem häbimärgistav – kui töötus puudutab paljusid, ei tõlgenda tööandjad seda märgina madalamast tootlikkusest – kuid Eesti andmed näitavad, et pikaajaline töötus ja korduvad töötuseperioodid jätavad siiski jälje ka siis, kui tööturule sisenetakse keerulisel ajal,“ ütleb Täht.
Kriiside erinevad näod
Samas rõhutab Täht, et kriisil ja kriisil on vahe. „Näiteks 2010. aastate alguse finantskriisi nimetatakse pigem meeste kriisiks, sest see puudutas valusamalt maskuliinsemaid töid ja sektoreid. Hiljutist koroonakriisi kutsutakse aga pigem naiste kriisiks, sest see puudutas tugevamalt naiste sektoreid nagu tervishoid ning mõjutas hooldustöö korraldust, mis on meil endiselt traditsiooniliselt veel tugevalt naiste õlul,“ kirjeldab ta.
Tähe sõnul on praegu lõppemas rahvusvaheline projekt MapIneq, kus analüüsiti tööturule sisenemise ja sealt väljumise mustreid ning nendega seotud ebavõrdsust nii riikide kui ka piirkondade tasandil.
„Hiljuti algas uus projekt, mille fookuses on noorte tööturule sisenemine ja COVID-19 kriisi mõju sellele,“ räägib Täht. „Samal ajal on käsil ka uurimistöö haridusliku ebavõrdsuse kujunemisest Eestis viimase 10–15 aasta jooksul. Selle eesmärk on longituudsete andmete põhjal vaadata, kuidas hariduslik ebavõrdsus aja jooksul süveneb. Meie peamine hüpotees on, et ebavõrdsus kasvab hiilivalt just seal, kus me seda ideoloogiliselt oodata ei oska – juba üldhariduse tasandil,“ kirjeldab ta.
Teadus kui ühine mõtlemisruum
ÜTI juubelikonverents on Tähe sõnul suurepärane võimalus saada ülevaade instituudis tehtavast teadus- ja uurimistööst ning arutleda interdistsiplinaarselt teemadel, mis meid kõiki kõnetavad ja ühendavad.
„Sageli jääb igapäevases töörütmis vähe aega, et süveneda kolleegide põnevatesse projektidesse ja värskeimatesse teadustulemustesse. See konverents toob need võimalused n-ö kandikul lauale,“ ütleb Täht. „Lisaks on see suurepärane kohtumispaik nii kolleegidele kui ka vilistlastele ning võimalus näidata avalikkusele, kui mitmekülgne ja mõjus teadustöö ÜTI-s tegelikult on.“
Juba 13. novembril toimuva Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi 10. sünnipäeva juubelikonverentsi teema on „Väikeriigi väljakutsed segastel aegadel”. Konverentsi on avatud kõigile huvilistele, osalejaks saab registreerida siin.