Riigiteadlased analüüsisid kohalikke valimisi ja haldusreformi mõjusid äsjailmunud The Routledge Handbook of Local Elections and Voting in Europe

Võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts, avaliku poliitika teenekas professor Georg Sootla ja avaliku halduse lektor Kersten Kattai ilmutasid hiljuti peatüki Eesti kohalikest valimistest, kohalikust valitsemist ja hiljutise haldusreformi poliitilistest mõjudest The Routledge Handbook of Local Elections and Voting in Europe (toim. Adam Gendźwiłł, Ulrik Kjaer, Kristof Steyvers). 

Kogumiku kohta saab edasi lugeda SIIT 

ÜTI teadlaste peatükk kannab pealkirja: „Estonia: The consolidation of partisan politics in a small country with small municipalities“. Autorid toovad välja olulise konflikti Eesti kohaliku demokraatia arengus: erakonnad on üritanud kohalikku poliitikat maksimaalselt parteistada, kuid alati on sellele olnud tugev vastureaktsioon. Kogumikuartiklist saab lugeda ka viimase haldusreformi mõjude kohta kohalikule poliitikale. Allpool on toodud välja mõned huvitavaimad leiud, mida on täiendatud värskemate andmetega viimaste (2021. aasta) KOV valimiste kohta:  

 

 

• Ilmneb, et haldusreform on siiski poliitilist konkurentsi omavalitsustes kasvatanud ja volikogus esindatud nimekirjade arv haldusreformi järgsel ajal veidi kasvanud. Eriti positiivne on, et jõudsalt on vähenenud just nende valdade hulk, kus volikogus oli esindatud vaid kaks nimekirja, millest üks võttis enamuse.  Kui 2013 a oli selliseid valdu ligi kolmandik, siis 2017 a valimiste järel oli selliseid KOVe 16% ja 2021. a valimiste järgselt ainult 8% kõigist KOVidest. Seega omavalitsuste liitmine on kasvatanud poliitilist pluralismi ning vähendanud olukorda, kus üks partei/valimisliit dikteerib kogu mängu.  
• Haldusreformi eel kardeti erakonnapoliitika kasvu kohalikes volikogudes. See aga ei ole seni kinnitust leidnud. Kui 2013 a olid kõigust kohalike volikogude valimistel osalenud nimekirjadest 68% erakonnanimekirjad, siis 2017 a oli nende osakaal 62% ja 2021 a 69%. St valimisliitude osakaal kohalikes volikogudes on püsinud üsna stabiilne. Valimiste võitjaks osutusid 2013 a valimisliidud 57% ja 2021 a 62% juhtudest. 
• Samas on viimastel kahtedel valimistel süvenenud trend, kus erakondadesse kuuluvad poliitilised liidrid kandideerivad valimisliitudes. Kui 2013 a kuulus mõnda erakonda ligi 50% kolmest enim hääli saanud liidrist, siis 2017 a oli neid 41% ja 2021 a 37%. 
• Viimastel valimistel on haridustaseme järgi hinnatakse poliitiliste liidrite kvaliteet langenud – kui 2017 a oli kolmes enim hääli saanud liidrist kõrgharidusega 76%, siis 2021. a valimiste järgselt 67%. Ka kohalike eliitide ringlus on 2021 a valimistega veidi kasvanud – 2021 a enim hääli saanud liidritest kuulus eelmisse volikokku 71% ja üle-eelmisse 51%, samas 2017 a valimiste järgselt olid need näitajad vastavalt 76% ja 65%.