ÜTI direktor Tiina Pajuste: rahvusvaheline õigus ei pruugi küll peatada sõdu, kuid ilma selleta oleks maailm palju ohtlikum paik

Rahvusvaheline õigus ei pruugi peatada sõdu ega tagada kiireid lahendusi konfliktidele, kuid selle roll maailma stabiilsuse ja õigluse hoidmisel on Pajuste sõnul asendamatu. See loob aluse, millel rahvusvahelised suhted saavad toimida ning pakub ka väiksematele ja nõrgematele riikidele võimaluse oma häält kuuldavaks teha. „See loob justkui ühise keele ja raamistiku, milles rahvusvahelised suhted saavad toimida. Ja mis oleks alternatiiv rahvusvahelise õiguse põhisele maailmakorrale? Anarhia või tugevaima võim?“

Tema sõnul ületavad uudiskünnise alatihti lood sellest, kuidas rahvusvaheline õigus on jõuetu suurriikide tegevuse ohjamisel. „Ometi näitavad uuringud, et siiski suurem osa riike järgib rahvusvahelist õigust,“ selgitab Pajuste. „Rahvusvahelisi lepinguid valdavalt täidetakse ja Rahvusvahelise Kohtu otsuseid viiakse samuti ellu.“

Ent samas nendib ta, et sarnaselt riigisisese õigusega ei taga ka rahvusvaheline õigus alati täielikku reeglite järgimist. „Siseriiklikus õiguses ei hoia tapmise keeld ära kõiki mõrvu. Ehk kehtestatud reeglid ei taga alati täielikult nende järgimist,“ ütleb Pajuste. „Muidugi rahvusvahelise õiguse puhul on kõige suurem probleem jõustamismehhanismide puudumine – välja arvatud ÜRO julgeolekunõukogu, mille kasutust piirab suurriikide veto-õigus. Aga ka see suur puudus ei tee rahvusvahelist õigust triviaalseks.“

Rahvusvaheline õigus võib nii aidata kui ka takistada

Tema hinnangul ilmneb rahvusvahelise õiguse püsiv mõju sellest, et isegi need, kes seda selgelt rikuvad, püüavad oma tegusid põhjendada just õigusele viidates. „Märk selle jätkuvast olulisusest ja jõust on see, et ka ilmselged rahvusvahelise õiguse rikkujad, nagu näiteks Venemaa, püüavad oma käitumist õigustada rahvusvahelise õiguse reeglitele viidates,“ ütleb ta. „Kuigi nende äärmuslikku reeglite tõlgendust keegi tõsiselt ei võta, on märkimisväärne, et ka nende jaoks on oluline jätta muljet, et nad justkui “järgivad” rahvusvahelist õigust.“

Pajuste toob samas välja, et rahvusvaheline õigus ei ole siiski nii must-valge – ühest küljest võib see rahuprotsessidele kaasa aidata, teisalt aga ka takistusi luua. „Positiivse nurga alt võib see aidata kõrvaldada poolte äärmuslikke nõudmisi rahuläbirääkimistel. Vaidlusalust küsimust käsitlevaid rahvusvahelisi norme uurides saavad pooled kindlaks teha, millised on mõlema poole mõistlike nõudmiste piirid. Teiseks võib pooltel olla lihtsam jõuda kokkuleppele, kui nad teavad, et just rahvusvaheline õigus, mitte vastaspool, seda lahendust,“ lisab ta.

Samas võib õigus tema sõnul mõnikord ka rahuläbirääkimisi pidurdada. „See juhtub tavaliselt siis, kui lepitajad või teised rahvusvahelised osalejad nõuavad, et teatud rahvusvahelise õiguse reeglid lisataks rahuleppesse,“ selgitab Pajuste. „Need reeglid ei pruugi aga olla mõlemale poolele vastuvõetavad. Seega võib rahvusvaheline õigus vähendada läbirääkimiste paindlikkust ja halvimal juhul viia nende nurjumiseni.“

Võimalus näidata, kuidas teadus aitab ühiskonnal toime tulla

Tänavune ÜTI kümnes juubel on Pajuste silmis oluline verstapost nii talle isiklikult kui ka kogu instituudile. See pakub võimalust teha vahekokkuvõtteid ning esile tõsta, kuidas teadlased ühiskonna arengusse panustavad.

„ÜTI juubel on minu kui direktori jaoks oluline, kuna saame tähistada meie erinevate suundade ja keskuste teekonda kokku kasvamisel ja ühiste eesmärkide seadmisel ning elluviimisel,“ ütleb Pajuste. „Oleme kümne aasta jooksul saanud oluliseks partneriks nii avalikule kui ka erasektorile, samuti välisülikoolidele.“

Ta lisab, et konverentsi teemad on valitud nii, et need kõnetaksid võimalikult paljusid ühiskonnagruppe. „Proovisime konverentsi teemade hulka valida just sellised mõtted, mis kõnetaks Eestis võimalikult paljusid, näiteks arutleme ebavõrdsuse, kriiside, vananeva ühiskona, lõimumise ja julgeoleku teemadel,“ ütleb Pajuste. Tema sõnul on juubelikonverents see hetk, et näidata, kuidas teadus aitab ühiskonnal keerulistes oludes toime tulla. „On aeg teha kokkuvõtteid, tähistada seda sammu meie arenguloos ning näidata laiemale üldsusele, kuidas meie teadlased suudavad panustada olulistele ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisesse,“ märgib ta.

Juba 13. novembril toimuva Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi 10. sünnipäeva juubelikonverentsi teema on „Väikeriigi väljakutsed segastel aegadel”. Konverentsi on avatud kõigile huvilistele, osalejaks saab registreerida siin.