Teade

Värskeltvalminud uuring heidab pilgu Eesti sotsiaalsete ettevõtete hetkeseisule

Raport “Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeeringute vajadused ja valmisolek investeeringuteks” valmis 2021-2022 aastal TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poolt läbi viidud küsitluse ja intervjuude baasil.

pilt

Raport “Eesti sotsiaalsete ettevõtete investeeringute vajadused ja valmisolek investeeringuteks” (Investment Needs and Investment Readiness amongst Estonian Social Enterprises) valmis 2021-2022 aastal TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poolt läbi viidud küsitluse ja intervjuude baasil. Lisaks intvesteeringuvajadustele analüüsiti ka investeerimisvalmidust üldisemalt ning tugisüsteemide võimalusi sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks. 

Üks uuringu autoritest, sotsiaalse ettevõtluse magistritudeng, Merle Praakli selgitas teema olulisust: “Sotsiaalne ettevõtlus on parim viis kombineerida kodanikuühiskonna, avaliku sektori, ja ärisektori tugevused loomaks positiivset mõju nii ühiskonnas kui ka meid ümbritsevas keskkonnas.” 

Vastustest selgus, et üle poole küsitlusele vastanud ettevõtete on end juriidiliselt registreerinud mittetulundusühingutena ja pisut alla poole tegutsevad peamiselt Eesti siseselt. “Tuleks muuta ühiskonna mentaliteeti, et vabaühendused ei tohiks teenida omatulu, sest justkui seetõttu ei oleks seda tehes nende eesmärk enam üllas ja hinnaline. Samuti tuleb tõsta teadlikkust mõjuorganisatsioonide potsentsiaalsest võimekusest tuua laiaulatuslikku muutust ning leida paremaid viise kuidas kas avaliku sektori toetused või ärisektori omatulu-ja investeerimisvõimalused kohandada ka nende eripärade järgi,” selgitas Praakli.

Peamiste tegevusaladena toodi välja haridus, tervishoid, sotsiaaltöö ja tehnoloogia. Vastanud ettevõtted keskenduvad aktiivselt äritegevusest saadava sissetuleku suurendamisele ning otsivad lisarahastuse võimalusi. Praakli lisas, et jätkusuutslikud finantsinstrumendid on mõjuorganisatsioonidele ja sotsiaalsetele ettevõtetele erinevates arenguetappides olulised ühiskonda positiivse muutuse toomiseks ning tähenduslike tegevuste laiendamiseks üle Eesti ja ka teistesse riikidesse.

Selgelt tulid välja ka takistused: toetavate finantsinstrumentide puudus ja töötajate vähesus, samuti mainiti  möödunud aastate Covid-19 piirangute negatiivset mõju sissetulekutele. “Töötajate ja ekpertide puudus on tõsine murekoht. See on põhjustatud sõltuvusest projektirahastusest, mis mitte ainult ei ole ajakulukas, keeruline ja tihti põhimissioonist eemale kallutav, kuid ka ei sisalda tihtilugu kulutusi maksmaks töötajatele palkasid. Enamus mõjuorganisatsoonde seetõttu täidavad oma missiooni põhitöö kõvalt, minimaalsete vahendite ning erialaste kogemusteta vabatahtlike abiga,” kommenteeris Praakli.

Empiirilise analüüsi ja intervjuude põhjal välja joonistunud vajaduste põhjal lisasid autorid raportisse konkreetsed soovitused sidusrühmadele. Sotsiaalset ettevõtlust aitaksid edendada näiteks alustavatele ettevõtetele suunatud maksusoodustused, sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud laenuvõimalused ning teadlikkuse tõstmine potentsiaalsete investorite ja laiema avalikkuse hulgas. “Meil on hämmastavaid sotsiaalseid ettevõtjaid, kes suudaksid eest vedada innovatsiivseid ja vajalikke mõjuorganisatsioone, aga kelle potentsiaal takerdub põhjendamatult aegunud mentaliteetide ning jäikade regulatsioonide taha,” võttis Praakli teema kokku.

Uuring valmis projekti “Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis (Kick-starting the nascent social finance market in Estonia/ SoFiMa)” raames, mida rahastab osaliselt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI). Täies ulatuses saab raportit lugeda TLÜ kodulehel