19. mail toimub Vladimir Kantori avalik loeng „Vene eurooplane on Venemaa ülesanne“
19.05.2008 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Loengus käsitleb Vladimir Kantor europismi ajaloolist kujunemist Venemaal.
Europismi vastandab ta nii ajaloolisele slaavimeelsusele kui ka
läänemeelsusele. „Vene eurooplasteks” nimetatakse inimesi, kes ei
sakraliseerinud Euroopat ega oma isamaad, vaid püüdsid reaalselt kasutada
Euroopa kogemust Venemaa täiustamiseks. Vladimir Kantor selgitab, miks
selline positsioon on kriitiline Venemaa arengu jaoks.
Oluline on mõista, et lülitades Venemaad Euroopast välja, kustutatakse
Kantori arvates Venemaa ühtlasi ajaloost, mis on Euroopa tsivilisatsiooni
sünnitis. Kogemused on näidanud, et suhtumine, et Venemaa pole Euroopa,
viib kultuuri stagneerumisele ning natsionalistlike ja fašistlike
komplekside arenguni, sest Venemaa joondub paljus Euroopa järgi, tunnetab
geneetilist seost Euroopa kultuuriga. Tõeline europism sünnib vaid
natsionalistliku suletuse ületamisest.
V. Kantor selgitab selliste "vene eurooplaste" nagu M. Lomonossov, A.
Puškin, I. Turgenev ja teised panust riigi arengusse ning otsib vastust
küsimusele, kas vene eurooplasel on tarvis põgeneda Venemaalt tema
"mitte-euroopaliku karma" tõttu.
Vladimir Kantor on pälvinud Heinrich Bölli nimelise rahvusvahelise
kirjandusauhinna ning Prantsusmaa filosoofiaajakiri Le Nouvel Observateur
valis tema 2005. aastal 25 kaasaegse suure mõtleja hulka. Kantor on
Venemaa Riikliku Ülikooli Kõrgema Majanduskooli professor ning Venemaa
Teaduste Akadeemia ajakirja Voprosõ Filosofii toimkonna liige. Tema
huvivaldkonda kuuluvad vene kultuuri ajalugu ja filosoofia, Dostojevski
looming, 19. sajandi esseistika ning ideede võitlus vene kirjanduses.
Kantori tuntuimad ja auhinnatuimad raamatud on “Krokodill”,
“Kindlus”, „Märkmeid poolsurnud majast”, “Rottide võitja” ja
“Minu kaks kodu”. Eesti keelde on Kantori loomingust tõlgitud vaid
mõned artiklid: ajavahemikul 1975–1978 ajalehte Sirp ja Vasar ning 1990.
aastatel ajakirja Poliitika.
Vladimir Kantor peab oma avaliku loengu vene keeles.
Krista Männa
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
tel 640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
Europismi vastandab ta nii ajaloolisele slaavimeelsusele kui ka
läänemeelsusele. „Vene eurooplasteks” nimetatakse inimesi, kes ei
sakraliseerinud Euroopat ega oma isamaad, vaid püüdsid reaalselt kasutada
Euroopa kogemust Venemaa täiustamiseks. Vladimir Kantor selgitab, miks
selline positsioon on kriitiline Venemaa arengu jaoks.
Oluline on mõista, et lülitades Venemaad Euroopast välja, kustutatakse
Kantori arvates Venemaa ühtlasi ajaloost, mis on Euroopa tsivilisatsiooni
sünnitis. Kogemused on näidanud, et suhtumine, et Venemaa pole Euroopa,
viib kultuuri stagneerumisele ning natsionalistlike ja fašistlike
komplekside arenguni, sest Venemaa joondub paljus Euroopa järgi, tunnetab
geneetilist seost Euroopa kultuuriga. Tõeline europism sünnib vaid
natsionalistliku suletuse ületamisest.
V. Kantor selgitab selliste "vene eurooplaste" nagu M. Lomonossov, A.
Puškin, I. Turgenev ja teised panust riigi arengusse ning otsib vastust
küsimusele, kas vene eurooplasel on tarvis põgeneda Venemaalt tema
"mitte-euroopaliku karma" tõttu.
Vladimir Kantor on pälvinud Heinrich Bölli nimelise rahvusvahelise
kirjandusauhinna ning Prantsusmaa filosoofiaajakiri Le Nouvel Observateur
valis tema 2005. aastal 25 kaasaegse suure mõtleja hulka. Kantor on
Venemaa Riikliku Ülikooli Kõrgema Majanduskooli professor ning Venemaa
Teaduste Akadeemia ajakirja Voprosõ Filosofii toimkonna liige. Tema
huvivaldkonda kuuluvad vene kultuuri ajalugu ja filosoofia, Dostojevski
looming, 19. sajandi esseistika ning ideede võitlus vene kirjanduses.
Kantori tuntuimad ja auhinnatuimad raamatud on “Krokodill”,
“Kindlus”, „Märkmeid poolsurnud majast”, “Rottide võitja” ja
“Minu kaks kodu”. Eesti keelde on Kantori loomingust tõlgitud vaid
mõned artiklid: ajavahemikul 1975–1978 ajalehte Sirp ja Vasar ning 1990.
aastatel ajakirja Poliitika.
Vladimir Kantor peab oma avaliku loengu vene keeles.
Krista Männa
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
tel 640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee