• Siin lehel leiad "Linnakorralduse" õppekava magistritööde tutvustused.

  • Tutvu õppekavaga: tlu.ee/linnakorraldus.


Kinnisvaraarenduste planeerimine läbi arendajate kogemuse
Üliõpilane: Märt Pärna
Juhendaja: Tauri Tuvikene, PhD

Magistritöö eesmärk on mõista lähtepunkte, mille pealt Eestis uued kinnisvaraarendused kujunevad. Soov on mõista kinnisvaraarenduste planeerimisprotsessi kui tervikut, saades ülevaate selle inimmõõtmelisusest, keskkonnahoiust ja liikuvuse käsitlusest kinnisvara arendajate perspektiivist. Magistritöö empiirilise materjali kogumiseks viisin läbi vabas vormis poolstruktureeritud intervjuud.

Uurimistöö  annab ülevaate ja vastuse, kuidas on struktureeritud uute kinnisvara arenduste protsess, millised faktorid mõjutavad uute arenduste teket ning kes osalevad kujunemisprotsessis. Lisaks pakub töö võimaluse välja tuua kitsaskohad ja positiivsed aspektid erinevate instantside omavahelises koostöös.


Aktiivsete eakate aktiivset liikumist ja vananemist soosivad ja pärssivad tegurid linnaruumis Haabersti ja Kristiine linnaosa näitel 
Üliõpilane: Kirsi Kajamäe
Juhendaja: Anni Müüripeal, MA

21. sajandi arenenud riikidele, sh Eestile, on omane vananev rahvastik.  Inimeste eluea järjepidev pikenemine on küll igati positiivne nähtus, kuid seab riigijuhid keeruliste küsimuste ette: kuidas kohaldada elukeskkonda eakate inimeste vajadustega arvestavaks tagamaks neile võimalused aktiivseks vananemiseks. Liikumisvabadus ja võimalus pääseda ligi kõigile riigis pakutavatele avalikele teenustele, on ÜRO sätestanud kui kõigile võrdselt laieneva inimõiguse. Seega võib eeldada, et nimetatud inimõigused kehtivad eranditult ka Eestis ehk olenemata vanusest, soost, erivajadustest (jms) peaks väliskeskkond, olgu see siis maapiirkonnas või linnaruumis, olema kasutatav ja liikumist soosiv kõigile. 

Magistritöö eesmärk on uurida, millisel määral Tallinna linnakeskkond ja eriti just sotsiaalkeskuseid / tegevuskeskuseid  ümbritsev linnakeskkond toetab eakate aktiivset ja iseseisvat liikumist ja aktiivset vananemist. Erilist tähelepanu pööratakse just sotsiaal- ja tegevuskeskuseid ümbritsevatele aladele, sest eeldatakse, et need on asutused, mis mängivad olulist rolli eakate igapäeva elu sisustamises ehk pakuvad eakale põhjust kodust väljumiseks, liikumiseks ja sotsialiseerumiseks. Lisaks uuritakse Tallinna sotsiaalkeskuseid / tegevuskeskuseid külastavate eakate rahulolu nende elukohta ümbritseva keskkonnaga ning vajadusi ja ootusi avalikule ruumile mugavaks ja sõltumatuks toimetulekuks linnaruumis. 


Kodanikuaktivism ja selle avaldumine nimby-fenomenile omaste hoiakutena detailplaneeringu menetluse käigus
Üliõpilane: Eve Lõo
Juhendajad: Kadri Kasemets, PhD ja Anu Printsmann, MSc

Kvalitatiivne uurimustöö keskendub teoreetilises osas kodanikuaktivismi lahtimõtestamisele selle erinevate väljendumisviiside kaudu, milleks võib olla ka NIMBY-fenomen (akronüüm Not In My Back Yard või eesti keeles väljendina Mitte minu tagahoovis!). Töö põhifookuses on erinevate huvide põrkumisel tekkiv konflikt (selles seisneb NIMBY-fenomeni olemus). Empiirilises töö osas analüüsin kodanikuaktivismi avaldumist olukorras, kui ilmneb kohaliku kogukonna vastuseis neid häirivale planeeritavale arendustegevuse ettepanekule. Töö eesmärgiks on analüüsida kohaliku kogukonna ja neid esindavate asumiseltside huvikaitselist tegevust, nende NIMBY-fenomenile omaste hoiakute kujunemist ja muutumist. Juhtumiuuringu objektiks on menetletav detailplaneering Tallinnas, milleks on Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Merivälja muul).


Eakate ootused ja kogemused linnaruumilt sõidutee ületamisel Tallinna näitel/ The Expectations and Experiences of the Elderly in Regards to Crossing the Road in Tallinn
Üliõpilane: Liis Sepp
Juhendaja: Tauri Tuvikene, PhD

Eesti vananeva ühiskonna tõttu tuleb suuremat tähelepanu pöörata eakate teeületamisele, kuna eakaid on igapäevaliikluses aina rohkem. Kõige sagedamini said 2018. aastal liiklusõnnetuses kannatada eakad ning Tallinnas on vigastatud ja hukkunud jalakäijate arv kõige kõrgem (Maanteeameti liiklusaasta 2018 andmete põhjal). Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada eakate jalakäijate ootused sõidutee ületamisel, arutada eakatega nende kogemusi ning tuua välja võimalikke murekohti ja lahendusi sõidutee ületamise parendamiseks ehk linnaruumi ohutumaks muutmiseks. 

Uurimistöö empiirilise osa meetoditeks on meetodite triangulatsioon, mis kujutab endast intervjuude läbiviimist, vaatlusi ja andmeanalüüsi. Muutes linnaruumi paremaks eakate jaoks, muudame seda paremaks ka tulevikus iseenda jaoks.
 


Kaasamisprotsess Nõmme linnaosa üldplaneeringu näitel / Participation Process on the Example of the General Plan of Nõmme District
Üliõpilane: Eelika Lumiste
Juhendajad: Tauri Tuvikene, PhD ja Andres Levald

Magistritöö eesmärk on Nõmme linnaosa üldplaneeringu muutusi ajas, keskendudes säästva arengu põhimõtetele ning siduda teema kaasamisprotsessidega, kelle kaudu on planeeringus muutused tekkinud ja kuidas Nõmmel kaasamisprotsess on toimunud ning kas see läheb kokku tänapäeva kaasamise hea tavaga.

Uurimistöö annab vastuse, mil määral on Nõmme üldplaneeringus arvesse võetud säästva arengu põhimõtteid, millised olulised sündmused ja huvigrupid on olnud suuremate muudatuste põhjustajaks, millised on olnud märgilised arengud säästva arengu suunas ja milline on olnud riigi, linnaosavalitsuse, linnaplaneerimise ameti, elanike ja kinnisvaraarendajate koostöö.


Liikumisviisi valiku sotsiaal-psühholoogilised tegurid autokasutuse näitel / Socio-psychological determinants of travel mode choice
Üliõpilane: Katrina Kask
Juhendaja: Merlin Rehema, MA

See, kuidas me teeme oma igapäevaseid liikumisviisi valikuid, on mõjutatud mitmetest teguritest. Liikuvusalased uuringud keskenduvad tihti ruumilistele teguritele, kuid üha enam on rõhutatud ka sotsiaal-psühholoogiliste tegurite olulisust liikuvusvalikute tegemisel. Töö teoreetilises osas käsitlen erinevaid liikuvusvalikute ja - käitumise uurimisel kasutatud teooriaid ning empiirilises osas uurin, millised sotsiaal-psühholoogilised tegurid esinevad Eestis läbiviidud liikuvusuuringutes. Teema on oluline, kuna Eesti on jätkuvas autostumise faasis ja detailsem arusaam selle protsessi põhjustest aitaks kaasa ka kestvate lahenduste loomisel.
 

Lõputööde lühikirjeldused 2018

 

Tallinnlaste rahulolu elukeskkonnaga ning seda mõjutavad tegurid
Üliõpilane: Mari Järvis
Juhendaja: Hannes Palang, PhD

Magistritöö vaatleb linnalise elukeskkonna mõju inimeste heaolule. Töö empiirilises osas analüüsitakse Tallinna erinevate piirkondade elanike subjektiivset heaolu (st inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga) ning püütakse selgitada, millised linnaruumi või linnakorralduslikud aspektid seda rahulolu kõige enam mõjutavad. Alusandmetena kastutatakse olemasolevaid kvantitatiivseid andmestikke ning erinevate tegurite seosed rahuloluga leitakse statistiliste võtetega.

Uurimistöö eesmärk on tuua esile valdkonnad, millele tähelepanu pöörates võiks Tallinna linnavõim elanike elukvaliteeti kõige efektiivsemalt parandada, st leida need linnakorralduslikud aspektid mille mõju elanike üldisele rahulolule on suur, kuid hinnang hetkeolukorrale suhteliselt madal.


Osalusdemokraatia realiseerumine läbi kaasava eelarve Rapla valla näitel
Üliõpilane: Heidi Heinsaar
Juhendaja: Tarmo Pikner, PhD

Magistritöös „Osalusdemokraatia realiseerumine läbi kaasava eelarve Rapla valla näitel" uurin, millised on targa linna suundumused Rapla linna näitel keskendudes osalusdemokraatiale, teede ja tänavate korrashoiule ning planeerimisele ja ka avalike teenuste valdkonnale. Uurin, kuidas ja millisel määral kogutakse andmeid planeerimiseks ning milline on nende andmete roll. Samuti uurin, kuidas osalusdemokraatia on seotud targa linnaga ning kuidas targa linna kontseptsioon võiks olla jätkusuutlik ja kasulik.


Tallinna Ülikooli tudengite liikuvuskäitumine ja võimalused liikumisviiside muudatusteks liikuvuskava meetmete kaudu / Mobility Behaviour of Tallinn University Students and Opportunities of Changing Mobility Behaviour Using Mobility Plan Methods
Üliõpilane: Alise Udam
Juhendaja: Merlin Rehemaa, MA

Magistritöö eesmärk on keskenduda Tallinna Ülikooli tudengite liikumistele, välja selgitada praegused liikumisviisid ja nende valikuid mõjutavad tegurid ning ka valmidus neid valikuid muuta. Samuti on eesmärgiks seoses töö tulemustega anda soovitusi ülikoolile tudengite liikuvuse paremaks korraldamiseks. Antud teema on oluline, kuna seoses majanduskasvuga kasvab ka pidev autostumine, mis toob endaga kaasa erinevaid nähtusi, näiteks negatiivne mõju keskkonnale ja kasvavad ummikud, mille tagajärjeks võib olla inimeste üleüldine rahulolematus linnaliikluse korraldusega ja ka linna elukvaliteediga üldiselt. Kuna Tallinna Ülikool asub kesklinnas ning koos oma ligi 8000 tudengi ja 800 töötajaga mõjutab antud asutus ümbruskaudse piirkonna liikuvust suurel määral. Seetõttu on liikuvuskava temaatika uurimine ja selle koostamine ülikoolile oluline teema.


Abivahendeid kasutavate inimeste liikumisviisid ja -võimalused linnaruumis / People with Reduced Mobility in the Public Space – Mobility-Related Possibilities and Needs
Üliõpilane: Elle Ljubomirov
Juhendaja: Hannes Palang, PhD

Magistritöö käsitleb vähemate võimalustega inimeste eelkõige liikumispuudega inimeste liikumisvõimalusi ja –vajadusi avalikus (linna)ruumis. Avalikud ruumid nii hooned kui tänavad, väljakud, platsid jne on mõeldud kasutamiseks kõikidele inimgruppidele, kuid sageli avaliku ruumi loomisel ei arvestata paljude kasutajate tegelikke vajadustega. Seetõttu võivad uued loodud ruumid hoopis suurendada ebavõrdsust ning tõrjutust kasutajate seas.


Säilenõtkus ja võimalike kriisisituatsioonidega tegelemine: kohaliku omavalitsuse ja kogukondade roll Kiili valla näitel / Resilience and Possible Crisis Response: the Role of Local Municipalities and Communities: in Case of Kiili Municipality
Üliõpilane: Heret Annus
Juhendaja: Tarmo Pikner, PhD

Magistritöö eesmärk on uurida Kiili valla näitel kogukondade rolli kriisisituatsioonides ja hädaohu olukordades. Kogukonna säilenõtkus (community resilience) ja kogukonna püsiv võime tulla toime ebasoodsate tingimustega (nt majanduslik stress, gripipandeemia, inimtegevusest või loodusõnnetustest) on muutunud järjest aktuaalsemaks ja seda võetakse üha enam arvesse nii riigi tasandil kui kohalikes omavalitsustes. Kogukonna säilenõtkust on määratletud kui kogukondade toimetulekut eriolukordadega, kuid siiski on täpsem jätkusuutlikkuse suurendamise protsess vähem selge.

Magistritöö vastab küsimsutele - millised oleksid kogukonna ja omavalitsuse peamised koostöövõimalused, et olla kriisisituatsioonis tugevam, vastupidavam ja jätkusuutlikum? Kuidas tõsta teadlikust ja jagada informatsiooni?


Linnaaiandus kogukondliku jätkusuutlikkuse toetajana / Urban Gardening as a Supporter of Sustainable Community
Üliõpilane: Kaisa Vajak
Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping, PhD

Minu magistritöö teema käivitajaks sai järgmine mõte: "Kogukonna suhete elavdamine konkreetsete linnaruumi projektide kaudu." Teoreetilises osas keskendun suhete tähtsusele ja kogukondlike suhete vajalikkusele kaasaegses linnakeskkonnas. Praktilises osas uurin Pelgulinna elanike aiasaaduste kasvatusharjumuste ja –huvide väljaselgitamist ning nende sotsiaalset tunnetust kogukonnas. Töö tulemus saab peegeldama Pelgulinna elanike omavahelisi kogukondlikke suhteid ja valmisolekut linnaaiandusega tegelemiseks.

Last updated 16.05.2019 kell 14:33