linnakorraldus

Linnakorraldus

Linn on elukeskkond, mida loovad geograafilised, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised ja poliitilised protsessid. Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi nii Eestis kui ka maailmas toimuvatest linnastumisega seotud aspektidest.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

Linnakorraldus on erialadevaheline valdkond, mis ühendab linnaplaneerimist, -kultuuri, -sotsioloogiat, -liikuvust ruumis. Ootame õppima inimesi, keda huvitab, kuidas toimib ruum, ja kellele pakub huvi, kuidas leida lahendusi nii sotsiaalsetele kui keskkonnaprobleemidele.

Miks tulla meile õppima?

Linnakorralduse õppekava on mitmekülgne ning kaasaegne.

  • Linnakorralduse magistriõppekava on partner Põhjamaade NORDPLUS õppeprogrammis Sustainable Cities in the Nordic-Baltic Region  (2019-20121) koostöös Helsingi Ülikooli, Aalto Ülikooli, Stockholmi Ülikooli Stockholm Resilience Centre ning Läti Ülikooliga. 
  • Tudengid panustavad ühiskondlikku arutellu. Kursusel "Linnad ja liikuvus" kirjutatud parimad linnaruumi analüüsid avaldati Sirbis. Loe lähemalt.
  • Õppes on oluline eluliste linnakorralduslike probleemide mõtestamine. 2018/2019 õppeaastal on
  • tudengid teinud koostööd Tallinna linnaplaneerimise ametiga Putukaväila ideekorjel. Vaata lähemalt
  • Õppetöös käsitletakse nii tehnoloogiliselt kui sotsiaalselt innovatiivseid lähenemisi linnakorraldusele. Loe lähemalt.
  • Linnakorralduse igapäevastest tegemistest ja huvidest vaata lähemalt Facebookist. Vaata lähemalt.
  • Pakutavad teoreetilised lähenemised ja rakenduslikud oskused on heaks võimaluseks spetsialistidele ning omavalitsustöötajatele teadmiste täiendamiseks ja kaasajastamiseks.

Hinnang Linnakorralduse magistriõppekavale rahvusvahelisest sotsiaalteaduste kvaliteedihindamise raportist (2016):

"Linnakorralduse õppekava on rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel, pakkudes kõige uuemaid ning kaasaegsemaid ideid ja mõisteid; lõimides neid empiiriliste ja pragmaatiliste olukordadega. Erialakursuste materjalid on valitud hoolikalt tudengitele nii, et nad oskaksid rakendada ideid ja tekste oma tööelus".

Keda ootame õppima?

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on kohaliku omavalitsuse töötajale hea võimalus täienduskoolituseks. Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.

Toetav õppekeskkond

Õppekava paindlikkus võimaldab loengutes käsitleda ühiskonnas aktuaalseid protsesse. Peame oluliseks toetada üliõpilaste pädevuste tõstmist tööturu vajadustele vastavalt ja nii toetavad eriala kursused, mis süvendavad teadmisi juhtimisoskustest, meeskonnatöö kogemustest ja võõrkeeltest. Õppimine linnakorralduse erialal loob eeldused, et paremini mõista linna arenemise ja ühiskonnas toimuvate protsesside seotust nii Eestis kui ka globaalselt.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Ülikoolis on uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja või grupiruumides rühmatöid teha. Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. Kõikidel tudengitel on võimalus Erasmuse stipendiumiga õppida välismaal. Linnakorralduse loengud ja seminarid on reedeti ning laupäeviti, selleks et tudengid saaksid paremini ühildada õppimist oma töö- ja pereeluga.

Õppekava ja -ained

 

Linnakorralduse õppekavas on inimgeograafia ja klassikalised linnasotsioloogia käsitlusted. Tudengid saavad ülevaate tänapäevastest uurimismeetoditest. Põhirõhk on erialaainetel, lisaks läbivad tudengid praktika, vabaained ja üleülikoolilisi aineid. Magistritööd võib teha praktika ja probleemide põhjal, näiteks varasemalt on tudengitelt tellitunud magistritööd Maanteeamet.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö toimub peamiselt reedeti ja osaliselt laupäeviti.

Peaeriala

Peaaerialaks on linnakorraldus, mis valmistab ette spetsialiste: 

  • Kellel on laialdased teadmised linnakorraldusega seotud interdistsiplinaarsest teoreetilisest ja praktilisest teemaderingist; 
  • Kellel on suutlikkus tutvustada oma eriala, suhelda erinevate sihtgruppidega ning käsitleda linnakorralduslikke küsimusi laiemas ühiskondlikus kontekstis.

Õppekava annab ülevaate inimgeograafia ja linnasotsioloogia klassikalistest käsitlustest, tänapäevastest uurimismeetoditest ja peamistest uurimissuundadest, tutvustab olulisemaid valdkondlikke tekste ja teoreetikuid, annab praktilisi oskusi sotsiaalteaduslike meetodite rakendamiseks linnauuringute kontekstis.

Olulised erialaained

  • Linnageograafia ja linnateooriad
  • Linnad ja liikuvus
  • Aasia linnaruumid ja -poliitikad
  • Maastiku-uuringud
  • Linnaökoloogia ja linnaelustiku kujundamine
  • Geoinfosüsteemid (GIS) ja rakendused
  • Linnauuringute magistriseminar
  • Linnaplaneerimise projekt
  • Linnakorralduse eriseminar

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistus.

  • Sisseastumiseks tuleb esitada motivatsioonikiri.

  • Motivatsioonikirja palume üles laadida SAISiMotivatsioonikirja juhis (pdf).

  • Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe ingliskeelse aine ja lisaks erialase võõrkeelse aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksamite ajakava

Inspiratsiooniallikad motivatsioonikirja kirjutamiseks

Gehl, J. 2015: Linnad inimestele. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Yoko Oma.
Jauhiainen, J.S. 2005: Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud ja uurimisteemad

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendaja valimist leiab siinselt leheküljelt need valdkonnad ja teemad, mille raames on õppejõud ning siin õpetavad teadurid huvitatud ja pädevad tudengite uurimistöid juhendama. Alati on võimalik iga õppejõuga eraldi täpsema teema sõnastuse osas aru pidada, niisamuti on võimalik leida endale soovi korral kaasjuhendaja mõnest teisest ülikoolist või TLÜ instituudis

Helen Sooväli-Sepping

Keskkonnakorralduse professor

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutlik linn, linnade ja maapiirkondade areng, keskkonnapoliitikad, kultuuri- ja looduspärand, maastikud, ruumi tajumine, erinevad huvigrupid ja konfliktid ruumis (lapsed, teismelised, etnilised grupid jne).

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Hannes Palang

Inimgeograafia professor

Hannes Palang on eesti geograaf, inimgeograafia professor ja maastiku ja kultuuri keskuse juhtivteadur ja direktor. Ta lõpetas aastal 1998 Tartu Ülikooli geograafia doktorantuuri erialal tööga “Landscape changes in Estonia: the past and the future”.

Teaduslikud huvid: Eesti kultuurmaastike muutuste põhjused ja tagajärjed, maastikud ja huvigrupid, linnaline eluviis maal, äärelinnade kultuur.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tauri Tuvikene

Teadur

Tauri Tuvikene on maastiku ja kultuuri keskuse teadur. Ta kaitses 2015. aastal doktoritöö pealkirjaga “Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia” University College Londoni geograafiaosakonnas.

Teaduslikud huvid: linnageograafia, post-sotsialism, transpordi ajalugu, liikuvus, jalgsiliikumise võimalused ja kogemused linnas, võrdlev linnauuring.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Tarmo Pikner

Vanemteadur

Tarmo Pikner onmaastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Tema inim- ja linnageograafia-alane doktoritöö Oulu Ülikoolis analüüsis piirilinnasid ja glokaalseid võrgustikke Läänemere piirkonnas. 

Teaduslikud huvid: linnastumine, ruum ja kultuur, modernsus, kogukonna praktikad, linnaplaneerimine, ruumiline perifeeria, rannikualade planeerimine, tööstuspärandi ja tühermaade taaskasutamine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS 

Anu Printsmann

teadur

Anu Printsmann on maastiku ja kultuuri keskuse maastiku-uuringute teadur. Tal on bakalaureusekraad geoinformaatikas ja kartograafias ning magistrikraad inimgeograafias Tartu Ülikoolist. 

Teaduslikud huvid: ajalooline ja kultuurigeograafia, moraaligeograafia, maastikutaju, pärandi kasutamine, kaasav planeerimine ja GIS, asustusstruktuuri ja maastikuilme mõistmine, linna ja tagamaa suhe.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Karin Dean

Vanemteadur, Kagu-Aasia uuringute dotsent

Karin Dean on Kagu-Aasia vanemteadur ja dotsent. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.

Teaduslikud huvid: Kagu-Aasia poliitilised arengusuund, linnastumine ja globaliseerumine, kodanikuühiskond, riiklikud diskursused, geopoliitika, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus, piirid.

AUKE profiil
Rohkem infot: ETIS

Kadri Kasemets

Teadur

Kadri Kasemets on maastiku ja kultuuri keskuse teadur. Tema doktoritöö uuris miljöö tähendust naabruskonna kohaloomes. Praegused uurimisteemad lähtuvad inimgeograafiast ja maastiku-uuringutest.

Märksõnad: argielu geograafia, materiaalsus, kohaloome, juurdepääs, poliitilised diskursused, juurdepääs, emotsioon, afekt, loovus.

Rohkem infot: ETIS

Anni Müüripeal

Nooremteadur

Anni Müüripeal on maastiku ja kultuuri keskuse nooremteadur ning tervisekäitumise ja heaolu doktorant Loodus- ja terviseteaduste instituudis. 
Teaduslikud huvid: ligipääsetav linnaruum, vananemissõbralikud linnad, sotsiaalselt haavatavate gruppide elukvaliteet linnas, ruumiloome praktikad, kriitiline urbanism, arhitektuur.

Rohkem infot: ETIS

Bianka Plüschke-Altof

Teadur

Bianka Plüschke-Altof on keskkonnasotsioloogia teadur Loodus- ja terviseteaduste instituudis. Tema inimgeograafia- ja maasotsioloogia-alane doktoritöö Tartu Ülikoolis analüüsis ruumilist ebavõrdsust ja territoriaalset häbimärgistamist Eesti maakohtade näitel.

Teaduslikud huvid: sotsiaal-ruumiline ebavõrdsus, ruumiloomise praktikad ja diskursused linnas ja maal, keskkonnateadlikkus ja -käitumine urbaniseeruvas maailmas sh eriti keskkonna õiglus ja inimeste-looduse suhted, linna rohealad, linnaaiandus.

Rohkem infot: ETIS

Merlin Rehema

Doktorant

Merlin Rehema on Humanitaarteaduste instituudi kultuurigeograafia suuna doktorant. Oma doktoritöös uurib ta jalgsi liikumist mõjutavaid nii füüsilisi kui sotsiaalseid tegureid ning nende võimalikke mõjutusmehhanisme. 

Teaduslikud huvid: liikuvus, jalgsi liikumine, linnaplaneerimine, linnakorraldus, säästev transport, liikuvuskavad, liikuvuskultuurid, sotsiaalsed praktikad, transpordiplaneerimine, füüsiline keskkond, linnaruum.

Rohkem infot: ETIS
 

Kaitstud lõputööd

 

2018

  • Mari Järvis, Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga ning seda mõjutavad tegurid
  • Heidi Heinsaar, Osalusdemokraatia realiseerumine läbi kaasava eelarve Rapla valla näitel
  • Alise Udam, Tallinna Ülikooli tudengite liikuvuskäitumine ja võimalused liikumisviiside muudatusteks liikuvuskava meetmete kaudu 
  • Elle Ljubomirov, Abivahendeid kasutavate inimeste liikumisviisid ja -võimalused linnaruumis
  • Heret Annus, Säilenõtkus ja võimalike kriisisituatsioonidega tegelemine: kohaliku omavalitsuse ja kogukondade roll Kiili valla näitel
  • Kaisa Vajak, Linnaaiandus kogukondliku jätkusuutlikkuse toetajana

2017

2016

2015

Vaata kõiki lõputöid

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Linnakorralduse magistrikraad annab võimaluse edasi tööle minna ministeeriumitesse, omavalitsustesse, eraettevõtlusesse või jätkata õpinguid doktoriõppes. Õppe läbinud tudengid lähevad edasi tööle spetsialistidena, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. 

Edasiõppimisvõimalused

Linnakorralduse magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Silmapaistvad vilistlased

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on linnavalitsuse­ töötajale hea võimalus täienduskoolituseks.

Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame teile soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.

 

Toomas Haidak

Tallinna Linnakantselei strateegilise planeerimise osakonna juhataja

"Töötades pikalt liikuvuse planeerimisel puutusin ma väga sageli kokku linna arengu teemadega, sest linnalist liikuvust ei saa põhimõtteliselt linna planeerimise muudest valdkondadest lahutada. Sealt tekkis mu huvi linnakorralduse vastu. Mis on see, mis muudab linnad nii oluliseks osaks meie elu toimimisel? Ja kuidas muuta linnad paremaks elukeskkonnaks?. Hetkel on avalikus sektoris tööl ebaproportsionaalselt vähe linnakorralduse taustaga inimesi, arvestades kui oluline linnaline elu nii sotsiaalses, majanduslikus kui tehnoloogilises kontekstis. Kaaluge tõsiselt oma teadmiste rakendamist avalikus sektoris."

Madle Lippus

Uue Maailma Seltsi aktivist

"Linnakorralduses ei satu kokku mitte ainult huvitavate õppejõudude, vaid ka põnevate kursusekaaslastega, kel igaühel on oma vaatenurk linnades toimuvale. Loengutes ja seminarides toimuvad arutelud on ainult sissejuhatuseks neile tulistele vaidlustele, mis algavad pärast klassiuksest väljumist. Minu jaoks on õpingud siin aidanud oma seniseid teadmisi paremini struktureerida, avardanud oluliselt silmaringi ning aidanud lahti mõtestada seda, mis just mulle linnade toimimise juures kõige rohkem huvi pakub."

Kaido Koppel

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

"Oma igapäevases töös tegelen päevast päeva linna planeerimisega seonduvate küsimustega. Magistriõppesse astumine oli ajendatud soovist õppida linnakorraldust rohkem sotsiaalsest vaatenurgast. Saadav teadmine aitab mõista linnas toimivaid protsesse sügavuti."

Mart Uusjärv

Rahandusministeeriumi ja regionaalhalduse osakonna nõunik

"Linnakorralduse õppekaval saab õppida mõtestama ja analüüsima linnas toimuvaid protsesse, olukorras, kus linnastumise kasv maailmas (sh ka Eestis) on jätkuvalt kiire ning vajadus/nõudlus vastava eriala kompetentsete spetsialistide järele kasvav. Kuna eriala on interdistsiplinaarne ning hõlmab väga erinevate erialade tudengeid, siis on igaühel midagi uut õppida, sõltub tema eelnevalt lõpetatud erialast. Tervikuna peaks tekkima suurem ja üldisem pilt linnadega ja linnades toimuvatest protsessidest."

Erik Vest

Viimsi Vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisameti juhataja

"Linnakorraldus – see on palju rohkemat kui tuim ametnikutöö linnavalitsuse hoones. Linnakorraldus hõlmab nii olemasoleva elukeskkonna analüüsi kui avalikus ruumis parimatele maailmapraktikatele rakendamise võimaluste leidmist. Linnakorralduse õppekavas sisalduvad erialaained aitavad mõista miks mingid muutused ajaloos on aset leidnud ja millisteks võivad kujuneda nendest muutustest põhjustatud tagajärjed tulevikus. Ainekavas pööratakse suurt rõhku protsesside juhtimise oskuse arendamisele. Kuidas leida kõiki osapooli rahuldav tasakaalupunkt kui oma huvide eest seisavad üheaegselt nii arendaja, kohalik elanik, kogukonda esindav organisatsioon kui ka avalikkust esindav kohaliku omavalituse võim? Kompromisside leidmine, faktidele tuginev argumenteerimine ja erinevate osapoolte vajaduste mõistmine on vaid mõned märksõnad millele linnakorralduse õppekavas sisalduvad ained aitavad vastuseid leida."

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Helen Sooväli-sepping
Õppenõustaja-spetsialist: anne timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9419  

Sarnased erialad

Keskkonnakorraldus, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnateadlike ja keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine erinevates tegevusvaldkondades.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala