linnakorraldus

Linnakorraldus

Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi maailmas toimuvatest linnastumisega seotud protsessidest ning õppida tundma linna kui elukeskkonda geograafilisest, planeerimislikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Tsükliõpe

Linnakorraldus on erialadevaheline valdkond, mis ühendab linnaplaneerimist, -kultuuri, -sotsioloogiat, -liikuvust ruumis. Ootame õppima inimesi, keda huvitab, kuidas toimib ruum, ja kellele pakub huvi, kuidas leida lahendusi nii sotsiaalsetele kui keskkonnaprobleemidele.

Keda ootame õppima?

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on kohaliku omavalitsuse töötajale hea võimalus täienduskoolituseks. Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol. Tutvu 2018. aasta lõputöödega.

Miks tulla meile õppima?

Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi maailmas toimuvatest linnastumisega seotud protsessidest ning õppida tundma linna kui elukeskkonda geograafilisest, planeerimislikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist. Pakutavad teoreetilised ja rakenduslikud teadmised on heaks võimaluseks juba töötavatele spetsialistidele täiendada kaasaegsete linnauuringute lähenemistega. Linnakorralduse eriala pakub interdistsiplinaarseid lähenemisi avaliku ja privaatse ruumi mõtestamiseks, ning aitab seeläbi leida lahendusi keskkonna- ja ühiskondlikele probleemidele.

Lahenduste leidmist toetab nüüdisaegsete lähenemiste ja pikaajaliste praktiliste uuringute tulemuste ja metoodikate tundmine, ning õppepraktikatelt saadav kogemus. Õpetame järgmisi eraialakursuseid: linnad ja liikuvus, linnageograafia ja linnateooriad, geograafilised infosüsteemid (GIS) ja rakendused, Aasia linnaruumid ja –poliitikad jt.

Hinnang Linnakorralduse magistriõppekavale rahvusvahelisest sotsiaalteaduste kvaliteedihindamise raportist (2016):

"Linnakorralduse õppekava on rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel, pakkudes kõige uuemaid ning kaasaegsemaid ideid ja mõisteid; lõimides neid empiiriliste ja pragmaatiliste olukordadega. Erialakursuste materjalid on valitud hoolikalt tudengitele nii, et nad oskaksid rakendada ideid ja tekste oma tööelus".

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppekava paindlikkus võimaldab loengutes käsitleda ühiskonnas aktuaalseid protsesse. Peame oluliseks toetada üliõpilaste pädevuste tõstmist tööturu vajadustele vastavalt ja nii toetavad eriala kursused, mis süvendavad teadmisi juhtimisoskustest, meeskonnatöö kogemustest ja võõrkeeltest. Õppimine linnakorralduse erialal loob eeldused, et paremini mõista linna arenemise ja ühiskonnas toimuvate protsesside seotust nii Eesti ja Euroopa kui ka üleilmsel tasandil.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9419  

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub reedeti, osaliselt laupäeviti ja e-õppe keskkonnas.

Peaeriala

Peaaerialaks on linnakorraldus, mis valmistab ette spetsialiste: 

  • Kellel on laialdased teadmised linnakorraldusega seotud interdistsiplinaarsest teoreetilisest ja praktilisest teemaderingist; 
  • Kellel on suutlikkus tutvustada oma eriala, suhelda erinevate sihtgruppidega ning käsitleda linnakorralduslikke küsimusi laiemas ühiskondlikus kontekstis.

Õppekava annab ülevaate inimgeograafia ja linnasotsioloogia klassikalistest käsitlustest, tänapäevastest uurimismeetoditest ja peamistest uurimissuundadest, tutvustab olulisemaid valdkondlikke tekste ja teoreetikuid, annab praktilisi oskusi sotsiaalteaduslike meetodite rakendamiseks linnauuringute kontekstis.

Olulised erialaained

  • Linnageograafia ja linnateooriad
  • Linnad ja liikuvus
  • Aasia linnaruumid ja -poliitikad
  • Maastiku-uuringud
  • Linnaökoloogia ja linnaelustiku kujundamine
  • Geoinfosüsteemid (GIS) ja rakendused
  • Linnauuringute magistriseminar
  • Linnaplaneerimise projekt
  • Linnakorralduse eriseminar

Tutvu õppekavaga

 

Õppejõud

 

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutllikud lahendused ruumi planeerimisel, linnade ja maapiirkondade areng, Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikate mõju ruumiprotsessidele ning kogukondadele, kultuuripärandi ja looduspärandi mõtestamine, maastike pärand, areng ja poliitikad.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Hannes Palang on eesti geograaf, inimgeograafia professor ja maastiku ja kultuurikeskuse juhtivteadur. Ta lõpetas aastal 1993 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia erialal.

Ta uurib Eesti kultuurmaastike muutuste põhjusi ja tagajärgi.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Tauri Tuvikene on teadur maastiku ja kultuuri keskuses. Tema uurimistöö keskendub liikuvusele, post-sotsialismile ning võrdlevale linnauuringule, millest ta nii on kirjutanud artikleid ajakirjades Landscape Research, International Journal of Urban and Regional Research ja Current Sociology, kui teinud ka doktoritöö pealkirjaga "Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia" University College Londoni geograafiaosakonnas. Praegu teeb ta järeldoktorantuuri projekti "Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas" (Eesti Teadusagentuur, 1.05.2016−30.04.2018). Ta õpetab linnakorralduses kursust linnadest ja liikuvusest, käsitledes säästva transpordi arendamist läbi linnaruumi disaini, maakorralduse, erinevate korraldusmeetmete ja kultuuriliste praktikate.

Teaduslikud huvid: linnageograaf, kelle uurimistöö ulatub ka kultuurigeograafiasse ning käsitleb transpordikorralduse teemasid, nagu autode parkimine ja jalgsiliikumise võimalused ja kogemused linnas. Nendes teemades on tema huvi kultuurilised normid ning praktikad seaduste ja teiste reeglite järgimisel ja eiramisel, mida ta uurib nii tavaliste intervjuude kui ka erinevate videosid kasutavate meetoditega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Tarmo Pikner on vanemteadur Maastiku ja kultuuri keskuses Humanitaarteaduste instituudis. Tema inim- ja linnageograafia-alane doktoritöö Oulu Ülikoolis analüüsis piirilinnasid ja glokaalseid võrgustikke Läänemere piirkonnas. Tema praegune uurimistöö käsitleb üldisemalt linnastumise aeg- ruumide ja kultuuride seoseid, vaadeldes lähemalt hilismodernsuse ja tehnoloogiate mõjusid, biopoliitikaid, vaidlustatud keskkonnapärandit, perifeeriate olemusi, ja osaluspõhist ruumiplaneerimist. Pikner on osalenud ka erinevates rakendus- ja eksperimentaalprojektides järgnevatel teemadel: rannikualade planeerimine, linnaline ja piiriülene liikuvus, osaluspõhine kaardistamine, toidukasvatamine linnas, tööstuspärandi ja tühermaade taaskasutamine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS 

 

 

 


Anu Printsmann on maastiku-uuringute teadur Maastiku ja kultuuri keskuses Humanitaarteaduste instituudis ning osalenud alus- ja rakendusuuringutes ajalooliste, väärtuslike, piiriüleste, linnalähedaste, kaitsealuste, sesoonsete, soopärimuse, põllumajanduse, rannaalade, tööstus- ja kaevandusmaastikega seotud projektides.
Teaduslikud huvid: Laiemalt ajalooline ja kultuurigeograafia, moraaligeograafia, maastikutaju; kitsamalt elulugude kasutamine maastiku lugemisel, pärandi kasutamine, kaasav planeerimine ja GIS, maastiku kognitiivne modelleerimine ja visualiseerimine, asustusstruktuuri ja maastikuilme mõistmine.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 

 


Karin Dean on Kagu-Aasia vanemteadur  ja dotsent. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.

Teaduslikud huvid: Poliitgeograafina huvitub ta Kagu-Aasia poliitilistest arengusuundadest, sh suhtest Hiinaga, Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade vahelistest suhetest, sotsiaalsetest või poliitilistest suundumustest ja teemadest nagu linnastumine, inimeste mobiilsus, kodanikuühiskond, üleilmastumine, erinevad võrgustikud, riiklikud diskursused. Teadustöö võtmesõnad on piirid ja piirialad, geopoliitika, võim, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus. Teadustöös rõhutab Karin kohalike tavade ja paikade olulisust teooriate püstitamisel.

AUKE profiil
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

  • Sisseastumisel tuleb esitada motivatsioonikiri.

  • Motivatsioonikirja palume üles laadida SAISi. Motivatsioonikirja juhis.

  • Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

  • Vastuvõtulävend on 70 palli

  • Tutvu ka lehel oleva erialakirjanduse ja uurimisvaldkondadega.

  • Tutvu 2018. aasta lõputöödega.

Sisseastumise ajakava

 

Erialakirjandus ja uurimisvaldkonnad

Uurimistööde juhendamine ja uurimisvaldkonnad

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendaja valimist leiab siinselt leheküljelt need valdkonnad ja teemad, mille raames on õppejõud ja siin õpetavad teadurid huvitatud ja pädevad tudengite uurimistöid juhendama.

Alati on võimalik iga õppejõuga eraldi täpsema teemasõnastuse osas aru pidada, niisamuti on võimalik leida endale soovi korral kaasjuhendaja mõnest teisest TLÜ instituudist või sootuks teisest ülikoolist.

Juhendajad ja võimalikud teemad

Hannes Palang

Maastik ja huvigrupid

Helen Sooväli Sepping

Sotsiaalsete mõjude hindamine. Linnalooduse ja keskkonna problemaatika. Jätkusuutlik linn.

Looduse ja pärandi kaitsepoliitika – pärandi loomine, pärandi suhestumine ja kajastamine planeeringutes.

Maastikunägemus, ruumi tajumine. Erinevad huvigrupid ja konfliktid ruumis: lapsed, teismelised, etnilised grupid jne. Kultuuri mõju.

Tarmo Pikner

Kogukonnapraktikad ja avaliku ruumi muutused. Kollektiivsed suhted, väärtuste  ja kohalike identiteetide tekkimine ning nende mõju linnades, sh näiteks avalikkuse osalemine planeeringutes.

Kultuuri ja majanduse uued seosed linnakeskkondades. Igapäevaste praktikate analüüs linnades keskendudes näiteks kohapõhistele teadmistele, liikumistele, infotehnoloogia mõjudele ja/või võimusuhetele.  

Infrastruktuurid ja sotsiaalse looduse kujunemine linnades. Ühiskondlikud riskid ja säästlikud lahendused, mis seotud on keskkonna muutustega.  

Karin Dean

Linnastumine ja globaliseerumine – protsessid, nähtused ja trended (näiteks: linna ja riigi vahelised muutuvad suhted; arengumaa linna mudelid; mega-linnad)

Linnastumisega seotud üksikteemad Aasias (näiteks Hiina / Kagu-Aasia linnastumine ja sellega seotud ühiskondlikud probleemid; avaliku ruumi kasutus Aasia linnades; linnaetnograafia; tänavaperspektiiv)

Tauri Tuvikene

Linnaplaneerimine, sealhulgas era- ja avaliku huvi vastuolusid ning kodanike kaasamine.

Liikuvus (inglise keeles „mobility“), liikumine linnas: jalgsi, jalgrattaga, autoga, ühistranspordiga jne. Konkreetsem teema, mida võiks vaadata on jalgrataste koht ja tähendus Eesti linnakultuuris – 1930ndatel, nõukogude ajal, maastikuratase kultuur 1990ndate alguses. Mis oli rataste positsioon varasematel aegadel ja kuidas nii, et nüüd peab jalgrattakultuuri justkui nullist looma?

Post-sotsialistlik linn. Nõukogude ajal loodud linnakihistud ja elustiilid. Nende kandumine taasiseseisvumise järgsesse aega. „Post-sotsialistlik linn“ analüütilise kategooriana.

Anu Printsmann

Linna ajalooline areng, eri huvigruppide nägemused linnast, tööstusmaastik jt regenereeritavad alad, praktika ja pärand, linna ja tagamaa suhe.

Kirjandus

Enne kollokviumile tulemist lugeda läbi: 

  • Gehl, J, (2015): Linnad inimestele. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Yoko Oma
  • Jauhiainen, J.S. (2005): Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia

Linnakorralduse õppekaval kaitstud lõputööd

2017

2016

2015

Vaata kõiki lõputöid

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on linnavalitsuse­ töötajale hea võimalus täienduskoolituseks.

Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame teile soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on linnavalitsuse­ töötajale hea võimalus täienduskoolituseks.

Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame teile soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.

Madle Lippus

Uue Maailma Seltsi aktivist

"Linnakorralduses ei satu kokku mitte ainult huvitavate õppejõudude, vaid ka põnevate kursusekaaslastega, kel igaühel on oma vaatenurk linnades toimuvale. Loengutes ja seminarides toimuvad arutelud on ainult sissejuhatuseks neile tulistele vaidlustele, mis algavad pärast klassiuksest väljumist. Minu jaoks on õpingud siin aidanud oma seniseid teadmisi paremini struktureerida, avardanud oluliselt silmaringi ning aidanud lahti mõtestada seda, mis just mulle linnade toimimise juures kõige rohkem huvi pakub."

 


Kaido Koppel

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

"Oma igapäevases töös tegelen päevast päeva linna planeerimisega seonduvate küsimustega. Magistriõppesse astumine oli ajendatud soovist õppida linnakorraldust rohkem sotsiaalsest vaatenurgast. Saadav teadmine aitab mõista linnas toimivaid protsesse sügavuti."

 

Mart Uusjärv

Rahandusministeeriumi ja regionaalhalduse osakonna nõunik

"Linnakorralduse õppekaval saab õppida mõtestama ja analüüsima linnas toimuvaid protsesse, olukorras, kus linnastumise kasv maailmas (sh ka Eestis) on jätkuvalt kiire ning vajadus/nõudlus vastava eriala kompetentsete spetsialistide järele kasvav. Kuna eriala on interdistsiplinaarne ning hõlmab väga erinevate erialade tudengeid, siis on igaühel midagi uut õppida, sõltub tema eelnevalt lõpetatud erialast. Tervikuna peaks tekkima suurem ja üldisem pilt linnadega ja linnades toimuvatest protsessidest."


Erik Vest

Viimsi Vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisameti juhataja

"Linnakorraldus – see on palju rohkemat kui tuim ametnikutöö linnavalitsuse hoones. Linnakorraldus hõlmab nii olemasoleva elukeskkonna analüüsi kui avalikus ruumis parimatele maailmapraktikatele rakendamise võimaluste leidmist. Linnakorralduse õppekavas sisalduvad erialaained aitavad mõista miks mingid muutused ajaloos on aset leidnud ja millisteks võivad kujuneda nendest muutustest põhjustatud tagajärjed tulevikus. Ainekavas pööratakse suurt rõhku protsesside juhtimise oskuse arendamisele. Kuidas leida kõiki osapooli rahuldav tasakaalupunkt kui oma huvide eest seisavad üheaegselt nii arendaja, kohalik elanik, kogukonda esindav organisatsioon kui ka avalikkust esindav kohaliku omavalituse võim? Kompromisside leidmine, faktidele tuginev argumenteerimine ja erinevate osapoolte vajaduste mõistmine on vaid mõned märksõnad millele linnakorralduse õppekavas sisalduvad ained aitavad vastuseid leida."


Millistel erialadel võib tööd leida?

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on linnavalitsuse­ töötajale hea võimalus täienduskoolituseks

Edasiõppimisvõimalused

Linnakorralduse magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Helen Sooväli-sepping
Õppenõustaja-spetsialist: anne timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9419  

Sarnased erialad

Keskkonnakorraldus

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses. Erialal õpitakse jätkusuutlikku keskkonnaressursside kasutust läbi kaasaegsete õppemetoodikate.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala