linnakorraldus

Linnakorraldus, MA

Linn on elukeskkond, mida kujundavad geograafilised, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised ja poliitilised protsessid. Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi nii Eestis kui ka maailmas toimuvatest linnastumistest, nii teoreetiliselt kui praktiliselt.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

 

Linnakorraldus on erialadevaheline valdkond, mis ühendab linnaplaneerimist, -kultuuri, -sotsioloogiat, -liikuvust jm. Ootame õppima inimesi, keda huvitab, kuidas toimib ruum, ja kellele pakub huvi, kuidas leida lahendusi nii sotsiaalsetele kui keskkonnaprobleemidele.

Miks tulla meile õppima?

  • Linnakorralduse õppekava on mitmekülgne ning kaasaegne.
  • Õppes on oluline eluliste linnakorralduslike probleemide mõtestamine. Näiteks, kuidas mõjutab linnaruum meie isiklikku õnnetunnet, suhet looduse ja teiste inimestega. 
  • Õppetöös käsitletakse nii tehnoloogiliselt kui sotsiaalselt innovatiivseid lähenemisi linnakorraldusele. Loe lähemalt.
  • Pakutavad teoreetilised lähenemised ja rakenduslikud oskused on heaks võimaluseks spetsialistidele ning omavalitsustöötajatele teadmiste täiendamiseks ja kaasajastamiseks.
  • Linnakorralduse magistriõppekava on partner Põhjamaade NORDPLUS õppeprogrammis Sustainable Cities in the Nordic-Baltic Region  (2019-2021) koostöös Helsingi Ülikooli, Aalto Ülikooli, Stockholmi Ülikooli Stockholm Resilience Centre ning Läti Ülikooliga. 
  • Tudengid panustavad ühiskondlikku arutellu. Kursusel "Linnad ja liikuvus" kirjutatud parimad linnaruumi analüüsid avaldati Sirbis. Loe lähemalt.
  • 2018/2019. õppeaastal on tudengid teinud koostööd Tallinna linnaplaneerimise ametiga Putukaväila ideekorjel. Vaata lähemalt
  • Linnakorralduse õppejõud panustavad mitmetesse rahvusvahelistese projektidesse. Nende seas on projekt, mille eesmärk on muuta Euroopa linnad jätkusuutlikkuse suursaadikuteks. Loe lähemalt. Vaata ka projeki, mis käsitleb säilenõtket ühistransporti või projekti, mis tegeleb kultuuriturismiga.

"Linnakorralduse õppekava on rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel, pakkudes kõige uuemaid ning kaasaegsemaid ideid ja mõisteid; lõimides neid empiiriliste ja pragmaatiliste olukordadega. Erialakursuste materjalid on valitud hoolikalt tudengitele nii, et nad oskaksid rakendada ideid ja tekste oma tööelus".

Hinnang Linnakorralduse magistriõppekavale rahvusvahelisest sotsiaalteaduste kvaliteedihindamise raportist (2016)

Keda ootame õppima?

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on kohaliku omavalitsuse töötajale hea võimalus täienduskoolituseks. Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.Olles aga alates 2022. aastast taas humanitaarteaduste instituudis, võimaldab õppekava ka luua seoseid kultuuriteooria, antropoloogia, ajaloo jt valdkondadega, andes laiapõhjalise ja interdistsiplinaarse vaatepunkti tänapäeva linnadele. Õppekava sobib seega nii erialal töötavatele inimestele, andes avarama kontseptuaalse ja teoreetilise tausta kui ka humanitaar- või sotsiaalteaduste taustaga inimesele, kes soovib õppida sügavamalt tundma linnade ruumilisi küsimusi.

Linnakorralduse igapäevastest tegemistest ja huvidest vaata lähemalt Facebookist. Vaata lähemalt.

Toetav õppekeskkond

Õppekava paindlikkus võimaldab loengutes käsitleda ühiskonnas aktuaalseid protsesse. Peame oluliseks toetada üliõpilaste pädevuste tõstmist tööturu vajadustele vastavalt ja nii toetavad eriala kursused, mis süvendavad teadmisi juhtimisoskustest, meeskonnatöö kogemustest ja võõrkeeltest. Õppimine linnakorralduse erialal loob eeldused, et paremini mõista linna arenemise ja ühiskonnas toimuvate protsesside seotust nii Eestis kui ka globaalselt.

Ülikoolis on kaasaegne raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja või grupiruumides rühmatöid teha. Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. Kõikidel tudengitel on võimalus Erasmuse stipendiumiga õppida välismaal. Linnakorralduse loengud ja seminarid on reedeti (vahel ka laupäeviti), selleks et tudengid saaksid paremini ühildada õppimist oma tööeluga.

Õppekava ja -ained

 

Linnakorralduse õppekava annab ülevaate inimgeograafia ja linnasotsioloogia klassikalistest käsitlustest, tänapäevastest uurimismeetoditest ja peamistest uurimissuundadest, tutvustab olulisemaid valdkondlikke tekste ja teoreetikuid, annab praktilisi oskusi sotsiaal- ja humanitaarteaduslike meetodite rakendamiseks linnauuringute kontekstis. Põhirõhk on erialaainetel, lisaks läbivad tudengid praktika, vabaained ja üleülikoolilisi aineid. Magistritööd võib teha praktika ja konkreetsete praktiliste probleemide põhjal. Näiteks varasemalt on tudengitelt tellitunud magistritööd Maanteeamet.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Erialased ained toimuvad neljapäeviti ja reedeti, osaliselt laupäeviti.

Olulised erialaained

  • Linnageograafia ja linnateooriad
  • Linnaökoloogia ja looduspõhised lahendused
  • Aasia linnaruumid ja -poliitikad
  • Maastiku-uuringud ja kultuurigeograafia
  • Linnakultuurid
  • Geoinfosüsteemid (GIS) ja rakendused
  • Linnade ruumiline planeerimine ja liikuvus
  • Linnakorralduse projekt
  • Linnakorralduse magistriseminar

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

 

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistus.

  • Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on kandideerimisel esitatav motivatsioonikiri. Suulises osas toimub kandidaadiga vestlus.

  • Motivatsioonikirja palume üles laadida SAISi. Motivatsioonikirja juhis (pdf).

  • Palju õppematerjali on inglise keeles, lisaks sisaldab õppekava vähemalt ühte ingliskeelset ainet.

  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Inspiratsiooniallikad motivatsioonikirja kirjutamiseks

Gehl, J. 2015. Linnad inimestele. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Yoko Oma.
Jauhiainen, J.S. 2005. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Sim, D. 2021. Pehme linn. Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus.

Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud": https://inimareng.ee/

 

 
 

Õppejõud ja uurimisteemad

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendaja valimist leiab siinselt leheküljelt need valdkonnad ja teemad, mille raames on õppejõud ning siin õpetavad teadurid huvitatud ja pädevad tudengite uurimistöid juhendama. Alati on võimalik iga õppejõuga eraldi täpsema teema sõnastuse osas aru pidada, niisamuti on võimalik leida endale soovi korral kaasjuhendaja mõnest teisest TLÜ instituudist, ülikoolist või asutusest.


 

Tauri Tuvikene on humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Ta kaitses 2015. aastal doktoritöö pealkirjaga “Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia” University College Londoni geograafiaosakonnas.

Teaduslikud huvid: linnageograafia, avalik ruum, post-sotsialism, ruumiline õiglus, transpordi ajalugu, liikuvuse planeerimine, võrdlev linnauuring.


 

Hannes Palang on eesti geograaf, inimgeograafia professor ja maastiku ja kultuuri keskuse juhtivteadur ja direktor. Ta lõpetas aastal 1998 Tartu Ülikooli geograafia doktorantuuri tööga “Landscape changes in Estonia: the past and the future”.

Teaduslikud huvid: Eesti kultuurmaastike muutuste põhjused ja tagajärjed, maastikud ja huvigrupid, linnaline eluviis maal, äärelinnade kultuur.


Tarmo Pikner on maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Tema inim- ja linnageograafia-alane doktoritöö Oulu Ülikoolis analüüsis piirilinnasid ja glokaalseid võrgustikke Läänemere piirkonnas. 

Teaduslikud huvid: linnastumine, ruum ja kultuur, modernsus, kogukonna praktikad, linnaplaneerimine, ruumiline perifeeria, rannikualade planeerimine, tööstuspärandi ja tühermaade taaskasutamine.


Raili Nugin on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku- ja kultuurikeskuse teadur. Ta kaitses doktorikraadi sotsioloogias, uurides 1970ndatel sündinute täiskasvanukssaamise mustreid ja põlvkondlikku teadvust.

Teaduslikud huvid: ruraalsotsioloogia, noored, kogukonnad ja mobiilsus, ruum ja mobiilsus, linna-maa suhe.


Anu Printsmann on maastiku ja kultuuri keskuse maastiku-uuringute teadur. Tal on bakalaureusekraad geoinformaatikas ja kartograafias ning magistrikraad inimgeograafias Tartu Ülikoolist. 

Teaduslikud huvid: ajalooline ja kultuurigeograafia, moraaligeograafia, maastikutaju, tööstus- ja rannamaastikud, pärandi kasutamine, kaasav planeerimine ja GIS, linna ja tagamaa suhe.


Karin Dean on Kagu-Aasia vanemteadur ja dotsent. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.

Teaduslikud huvid: Kagu-Aasia poliitilised arengusuund, linnastumine ja globaliseerumine, kodanikuühiskond, riiklikud diskursused, geopoliitika, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus, piirid.


Kadri Kasemets on maastiku ja kultuuri keskuse teadur. Tema doktoritöö uuris miljöö tähendust naabruskonna kohaloomes. Praegused uurimisteemad lähtuvad kultuurigeograafiast ja maastiku-uuringutest.

Märksõnad: argielu geograafia, materiaalsus, kohaloome, juurdepääs, poliitilised diskursused, juurdepääs, emotsioon, afekt, loovus.


Bianka Plüschke-Altof on keskkonnasotsioloogia teadur Loodus- ja terviseteaduste instituudis. Tema inimgeograafia- ja maasotsioloogia-alane doktoritöö Tartu Ülikoolis analüüsis ruumilist ebavõrdsust ja territoriaalset häbimärgistamist Eesti maakohtade näitel.

Teaduslikud huvid: sotsiaal-ruumiline ebavõrdsus, ruumiloomise praktikad ja diskursused linnas ja maal, keskkonnateadlikkus ja -käitumine urbaniseeruvas maailmas sh eriti keskkonna õiglus ja inimeste-looduse suhted, linna rohealad, linnaaiandus.


Merlin Rehema on humanitaarteaduste instituudi kultuurigeograafia suuna doktorant. Oma doktoritöös uurib ta jalgsi liikumist mõjutavaid nii füüsilisi kui sotsiaalseid tegureid ning nende võimalikke mõjutusmehhanisme. 

Teaduslikud huvid: liikuvus, jalgsi liikumine, linnaplaneerimine, linnakorraldus, säästev transport, liikuvuskavad, liikuvuskultuurid, sotsiaalsed praktikad, transpordiplaneerimine, füüsiline keskkond, linnaruum.

Kaitstud lõputööd

 

2021

  • Eliisa Mõistlik, Viimsi valla elanike Viimsi rohealade kasutus ja tajumine.

2020

  • Robert Mirski, Miljööväärtuse ajalise lähtejoone kujunemise analüüs senise planeerimispraktika alusel.
  • Ahti Jakson, Vertikaalhaljastuse kasutamise potentsiaal ning selle kasutamist piiravad tegurid Tallinna linnaruumi ehitistel 
  • Mats-Laes Nuter, Tallinna avaliku ruumi kunst linnakodaniku tajukaardil
  • Ave Kallo, Kaasamise mõju avalikule ruumile asulasiseste riigiteede seisukohast
  • Liina Allikas-Pürn, Suvekoduga seonduva kohaloome ja hajalinnastumise suundumused Lahemaa rannakülade näitel
  • Astrid Mai Barsegjan, Koeraomanike sügis-talvised liikumisharjumused Nõmme ja Mustamäe linnaosa näitel
  • Aive Hirtentreu, Jalgsiliikumise kogemuse kvaliteet ühistranspordi kasutuses

2019

  • Liis Sepp, Eakate ootused ja kogemused linnaruumilt sõidutee ületamisel Tallinna näitel.
  • Katrina Kask, Liikumisviisi valiku sotsiaal-psühholoogilised tegurid autokasutuse näitel.
  • Kirsi Kajamäe, Aktiivne vananemine Tallinnas. Eakate liikumist soosivad ja pärssivad tegurid Haabersti ja Kristiine sotsiaalkeskuste külastajate näitel.
  • Eve Lõo, Kodanikuaktivism ja selle avaldumine NIMBY-fenomenile omaste hoiakutena detailplaneeringu menetluse käigus.
  • Märt Pärna, Kinnisvaraarenduste planeerimine läbi arendajate kogemuse.
  • Regina Nahkor, Planeerimiseelistuste tagasiside Põhja-Tallinna linnaruumi kujundamiseks AvaLinn rakenduse ideekorje näitel.
  • Eelika Lumiste, Kaasamisprotsess Nõmme linnaosa üldplaneeringu näitel.
  • Tarmo Richard Klamp, Mustamäe garaažlad ühisomandi tragöödia keskmes.

2018

  • Mari Järvis, Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga ning seda mõjutavad tegurid.
  • Heidi Heinsaar, Osalusdemokraatia realiseerumine läbi kaasava eelarve Rapla valla näitel.
  • Alise Udam, Tallinna Ülikooli tudengite liikuvuskäitumine ja võimalused liikumisviiside muudatusteks liikuvuskava meetmete kaudu.
  • Elle Ljubomirov, Abivahendeid kasutavate inimeste liikumisviisid ja -võimalused linnaruumis.
  • Heret Annus, Säilenõtkus ja võimalike kriisisituatsioonidega tegelemine: kohaliku omavalitsuse ja kogukondade roll Kiili valla näitel.
  • Kaisa Vajak, Linnaaiandus kogukondliku jätkusuutlikkuse toetajana.

2017

2016

2015

Vaata kõiki lõputöid

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Linnakorralduse magistrikraad annab võimaluse edasi tööle minna ministeeriumitesse, omavalitsustesse, eraettevõtlusesse või kolmandasse sektorisse. Õppe läbinud tudengid lähevad edasi tööle spetsialistidena, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. 

Edasiõppimisvõimalused

Linnakorralduse magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Silmapaistvad vilistlased

Toomas Haidak

ENDINE Tallinna Linnakantselei strateegilise planeerimise osakonna juhataja

"Töötades pikalt liikuvuse planeerimisel puutusin ma väga sageli kokku linna arengu teemadega, sest linnalist liikuvust ei saa põhimõtteliselt linna planeerimise muudest valdkondadest lahutada. Sealt tekkis mu huvi linnakorralduse vastu. Mis on see, mis muudab linnad nii oluliseks osaks meie elu toimimisel? Ja kuidas muuta linnad paremaks elukeskkonnaks?"

Madle Lippus

tallinna abilinnapea, varasem mtü elav tänav tegevjuht ja Uue Maailma Seltsi aktivist

"Linnakorralduses ei satu kokku mitte ainult huvitavate õppejõudude, vaid ka põnevate kursusekaaslastega, kel igaühel on oma vaatenurk linnades toimuvale. Loengutes ja seminarides toimuvad arutelud on ainult sissejuhatuseks neile tulistele vaidlustele, mis algavad pärast klassiuksest väljumist. Minu jaoks on õpingud siin aidanud oma seniseid teadmisi paremini struktureerida, avardanud oluliselt silmaringi ning aidanud lahti mõtestada seda, mis just mulle linnade toimimise juures kõige rohkem huvi pakub."

Kaido Koppel

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

"Oma igapäevases töös tegelen päevast päeva linna planeerimisega seonduvate küsimustega. Magistriõppesse astumine oli ajendatud soovist õppida linnakorraldust rohkem sotsiaalsest vaatenurgast. Saadav teadmine aitab mõista linnas toimivaid protsesse sügavuti."

Mart Uusjärv

Rahandusministeeriumi ja regionaalhalduse osakonna nõunik

"Linnakorralduse õppekaval saab õppida mõtestama ja analüüsima linnas toimuvaid protsesse, olukorras, kus linnastumise kasv maailmas (sh ka Eestis) on jätkuvalt kiire ning vajadus/nõudlus vastava eriala kompetentsete spetsialistide järele kasvav. Kuna eriala on interdistsiplinaarne ning hõlmab väga erinevate erialade tudengeid, siis on igaühel midagi uut õppida, sõltub tema eelnevalt lõpetatud erialast. Tervikuna peaks tekkima suurem ja üldisem pilt linnadega ja linnades toimuvatest protsessidest."

Erik Vest

tallinna linnavolikogu liige

"Linnakorraldus – see on palju rohkemat kui tuim ametnikutöö linnavalitsuse hoones. Linnakorraldus hõlmab nii olemasoleva elukeskkonna analüüsi kui avalikus ruumis parimatele maailmapraktikatele rakendamise võimaluste leidmist. Linnakorralduse õppekavas sisalduvad erialaained aitavad mõista miks mingid muutused ajaloos on aset leidnud ja millisteks võivad kujuneda nendest muutustest põhjustatud tagajärjed tulevikus. Ainekavas pööratakse suurt rõhku protsesside juhtimise oskuse arendamisele. Kuidas leida kõiki osapooli rahuldav tasakaalupunkt kui oma huvide eest seisavad üheaegselt nii arendaja, kohalik elanik, kogukonda esindav organisatsioon kui ka avalikkust esindav kohaliku omavalituse võim? Kompromisside leidmine, faktidele tuginev argumenteerimine ja erinevate osapoolte vajaduste mõistmine on vaid mõned märksõnad millele linnakorralduse õppekavas sisalduvad ained aitavad vastuseid leida."

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: TAURI TUVIKENE
ÕppeJUHT:SIIRI SOIDRO

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9308