linnakorraldus

Linnakorraldus, MA

Linn on elukeskkond, mida kujundavad geograafilised, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised ja poliitilised protsessid. Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi nii Eestis kui ka maailmas toimuvatest linnastumistest, nii teoreetiliselt kui praktiliselt.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

 

Linnakorraldus on erialadevaheline valdkond, mis ühendab linnaplaneerimist, -kultuuri, -sotsioloogiat, -liikuvust, -ökoloogiat ja teisi linnades toimuvaid nähtusi või protsesse. Ootame õppima inimesi, keda huvitab, kuidas toimib linnaruum, ja kellele pakub huvi, kuidas leida lahendusi nii sotsiaalsetele kui keskkonnaprobleemidele.

Miks tulla meile õppima?

  • Linnakorralduse õppekava on mitmekülgne ning kaasaegne.
  • Õppes on oluline eluliste linnakorralduslike probleemide mõtestamine. Näiteks, kuidas mõjutab linnaruum meie isiklikku õnnetunnet, suhet looduse ja teiste inimestega. 
  • Õppetöös käsitletakse nii tehnoloogiliselt kui sotsiaalselt innovatiivseid lähenemisi linnakorraldusele. Vaata lähemalt.
  • Pakutavad teoreetilised lähenemised ja rakenduslikud oskused on heaks võimaluseks spetsialistidele ning omavalitsustöötajatele teadmiste täiendamiseks ja kaasajastamiseks.
  • Tudengid panustavad ühiskondlikku arutellu. Kursusel "Linnad ja liikuvus" kirjutatud parimad linnaruumi analüüsid avaldati Sirbis. Vaata lähemalt.
  • Tehtud on aktiivset koostööd näiteks Tallinna linnaplaneerijatega. 2018/2019. õppeaastal on tudengid teinud koostööd Tallinna linnaplaneerimise ametiga Putukaväila ideekorje. Vaata lähemalt Varasemalt on samalaadne koostöö olnud näiteks ka Skoone alal ning viimati visioonide loomisel haridusest ja linnaplaneerimisest lasteaedade kui kogukonnakeskuste näitel koostöös Strateegiakeskusega.
  • Linnakorralduse õppejõud panustavad mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse. Näiteks projekt, mille eesmärk on muuta Euroopa linnad jätkusuutlikkuse suursaadikuteks, projekt ühistranspordist kui avalikust ruumist, projekt säilenõtkest ühistranspordist või projekt, mis tegeleb kultuuriturismiga.  
  • Õppekava käsitleb linnakorraldust kui erinevate valdkondade ristumispunktis olevat eriala. Õppekava aitab mõista kultuurilist perspektiivi linnadele (vt lähemalt), õpetab linnauuringuteks sobivaid sotsiaal- ja humanitaarteaduste meetodeid ja annab tugeva akadeemilise teadmise seotuse praktilise ja rakendusliku maailmaga. Linnakorralduse tudengid on aktiivselt osalenud Tartu Planeerimiskonverentsil

"Linnakorralduse õppekava on rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel, pakkudes kõige uuemaid ning kaasaegsemaid ideid ja mõisteid; lõimides neid empiiriliste ja pragmaatiliste olukordadega. Erialakursuste materjalid on valitud hoolikalt tudengitele nii, et nad oskaksid rakendada ideid ja tekste oma tööelus".

Hinnang Linnakorralduse magistriõppekavale rahvusvahelisest sotsiaalteaduste kvaliteedihindamise raportist (2016)

Keda ootame õppima?

Koolitame tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. Õppekava on kohaliku omavalitsuse töötajale hea võimalus täienduskoolituseks. Koostöös õppekava juhi ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskusega leiame soovi korral ettevõtte või asutuse, kus teie uurimishuvist lähtuv probleem saab praktilise lahenduse magistritöö näol.Olles aga alates 2022. aastast taas humanitaarteaduste instituudis, võimaldab õppekava ka luua seoseid kultuuriteooria, antropoloogia, ajaloo jt valdkondadega, andes laiapõhjalise ja interdistsiplinaarse vaatepunkti tänapäeva linnadele. Õppekava sobib seega nii erialal töötavatele inimestele, andes avarama kontseptuaalse ja teoreetilise tausta kui ka humanitaar- või sotsiaalteaduste taustaga inimesele, kes soovib õppida sügavamalt tundma linnade ruumilisi küsimusi.

Linnakorralduse igapäevastest tegemistest ja huvidest vaata lähemalt Facebookist. Vaata lähemalt.

Toetav õppekeskkond

Õppekava paindlikkus võimaldab loengutes käsitleda ühiskonnas aktuaalseid protsesse. Peame oluliseks toetada üliõpilaste pädevuste tõstmist tööturu vajadustele vastavalt ja nii toetavad eriala kursused, mis süvendavad teadmisi juhtimisoskustest, meeskonnatöö kogemustest ja võõrkeeltest. Õppimine linnakorralduse erialal loob eeldused, et paremini mõista linna arenemise ja ühiskonnas toimuvate protsesside seotust nii Eestis kui ka globaalselt.

Ülikoolis on kaasaegne raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja või grupiruumides rühmatöid teha. Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. Kõikidel tudengitel on võimalus Erasmuse stipendiumiga õppida välismaal. Linnakorralduse loengud ja seminarid on reedeti (vahel ka laupäeviti), selleks et tudengid saaksid paremini ühildada õppimist oma tööeluga.

Vaata, mida linnauuringute professor Tauri Tuvikene toob oma minutiloengus esile ühistranspordi rollist linnas.

Õppekava ja -ained

 

Linnakorralduse õppekava annab ülevaate inimgeograafia ja linnasotsioloogia klassikalistest käsitlustest, tänapäevastest uurimismeetoditest ja peamistest uurimissuundadest, tutvustab olulisemaid valdkondlikke tekste ja teoreetikuid, annab praktilisi oskusi sotsiaal- ja humanitaarteaduslike meetodite rakendamiseks linnauuringute kontekstis. Põhirõhk on erialaainetel, lisaks läbivad tudengid praktika, vabaained ja üleülikoolilisi aineid. Magistritööd võib teha praktika ja konkreetsete praktiliste probleemide põhjal. Näiteks varasemalt on tudengitelt tellinud magistritööd Maanteeamet.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Erialased ained toimuvad semestris 14 nädalal neljapäeviti ja reedeti, osaliselt laupäeviti.

Olulised erialaained

  • Linnageograafia ja linnateooriad
  • Linnaökoloogia ja looduspõhised lahendused
  • Aasia linnaruumid ja -poliitikad
  • Maastiku-uuringud ja kultuurigeograafia
  • Linnakultuurid
  • Ruumiandmete visualiseerimine

  • Linnade ruumiline planeerimine ja liikuvus
  • Linnakorralduse projekt
  • Linnakorralduse magistriseminar

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

 

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistus.

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on kandideerimisel esitatav motivatsioonikiri. Motivatsioonikirja lisab kandidaat avalduse esitamisel SAIS-i. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi enda nimi. Motivatsioonikirja eesmärk on hinnata kandidaadi sobivust õppekavale ja motivatsiooni alustatud õpingute lõpetamiseks. Suulises osas toimub kandidaadiga vestlus.

Eksamil ei kontrollita inglise keele oskust, aga kandidaat peab arvestama, et palju õppematerjali on inglise keeles, lisaks sisaldab õppekava vähemalt üht ingliskeelset ainet.

Motivatsioonikirja palume üles laadida SAISi. Motivatsioonikirja juhis (pdf).

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, vestlus 50%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja juures hinnatakse kandideerimise põhjuseid ja eesmärki, varasemaid teadmisi ja kogemusi, intellektuaalset küpsust, laia silmaringi, keele- ja väljendusoskust ning selle korrektsus, analüüsi-, argumenteerimis- ja sünteesivõimet ning valmisolekut pühenduda õppetööle. Vestlusega hinnatakse kandidaadi oskust põhjendada erialavalikut ja motivatsiooni linnakorralduse õppekaval õppida ning kandidaadi üldist arutlusoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud motivatsioonikirja alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

 

Inspiratsiooniallikad motivatsioonikirja kirjutamiseks

Gehl, J. 2015. Linnad inimestele. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Yoko Oma.

Jauhiainen, J.S. 2005. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Sim, D. 2021. Pehme linn. Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus.

Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud": https://inimareng.ee/

 

Õppejõud ja uurimisteemad

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendaja valimist leiab siinselt leheküljelt need valdkonnad ja teemad, mille raames on õppejõud ning siin õpetavad teadurid huvitatud ja pädevad tudengite uurimistöid juhendama. Alati on võimalik iga õppejõuga eraldi täpsema teema sõnastuse osas aru pidada, niisamuti on võimalik leida endale soovi korral kaasjuhendaja mõnest teisest TLÜ instituudist, ülikoolist või asutusest.


 

Tauri Tuvikene on humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Ta kaitses 2015. aastal doktoritöö pealkirjaga “Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia” University College Londoni geograafiaosakonnas.

Teaduslikud huvid: linnageograafia, avalik ruum, post-sotsialism, ruumiline õiglus, transpordi ajalugu, liikuvuse planeerimine, võrdlev linnauuring.

Vaata Tauri Tuvikene intervjuud sarjas “TÜHI vestleb”.


 

Hannes Palang on eesti geograaf, inimgeograafia professor ja maastiku ja kultuuri keskuse juhtivteadur ja direktor. Ta lõpetas aastal 1998 Tartu Ülikooli geograafia doktorantuuri tööga “Landscape changes in Estonia: the past and the future”.

Teaduslikud huvid: Eesti kultuurmaastike muutuste põhjused ja tagajärjed, maastikud ja huvigrupid, linnaline eluviis maal, äärelinnade kultuur.


Tarmo Pikner on maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Tema inim- ja linnageograafia-alane doktoritöö Oulu Ülikoolis analüüsis piirilinnasid ja glokaalseid võrgustikke Läänemere piirkonnas. 

Teaduslikud huvid: linnastumine, ruum ja kultuur, modernsus, kogukonna praktikad, linnaplaneerimine, ruumiline perifeeria, rannikualade planeerimine, tööstuspärandi ja tühermaade taaskasutamine.


Raili Nugin on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku- ja kultuurikeskuse teadur. Ta kaitses doktorikraadi sotsioloogias, uurides 1970ndatel sündinute täiskasvanukssaamise mustreid ja põlvkondlikku teadvust.

Teaduslikud huvid: ruraalsotsioloogia, noored, kogukonnad ja mobiilsus, ruum ja mobiilsus, linna-maa suhe.


Anu Printsmann on maastiku ja kultuuri keskuse maastiku-uuringute teadur. Tal on bakalaureusekraad geoinformaatikas ja kartograafias ning magistrikraad inimgeograafias Tartu Ülikoolist. 

Teaduslikud huvid: ajalooline ja kultuurigeograafia, moraaligeograafia, maastikutaju, tööstus- ja rannamaastikud, pärandi kasutamine, kaasav planeerimine ja GIS, linna ja tagamaa suhe.


Karin Dean on Kagu-Aasia vanemteadur ja dotsent. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.

Teaduslikud huvid: Kagu-Aasia poliitilised arengusuund, linnastumine ja globaliseerumine, kodanikuühiskond, riiklikud diskursused, geopoliitika, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus, piirid.


Kadri Kasemets on maastiku ja kultuuri keskuse teadur. Tema doktoritöö uuris miljöö tähendust naabruskonna kohaloomes. Praegused uurimisteemad lähtuvad kultuurigeograafiast ja maastiku-uuringutest.

Märksõnad: argielu geograafia, materiaalsus, kohaloome, juurdepääs, poliitilised diskursused, juurdepääs, emotsioon, afekt, loovus.


Bianka Plüschke-Altof on keskkonnasotsioloogia teadur Loodus- ja terviseteaduste instituudis. Tema inimgeograafia- ja maasotsioloogia-alane doktoritöö Tartu Ülikoolis analüüsis ruumilist ebavõrdsust ja territoriaalset häbimärgistamist Eesti maakohtade näitel.

Teaduslikud huvid: sotsiaal-ruumiline ebavõrdsus, ruumiloomise praktikad ja diskursused linnas ja maal, keskkonnateadlikkus ja -käitumine urbaniseeruvas maailmas sh eriti keskkonna õiglus ja inimeste-looduse suhted, linna rohealad, linnaaiandus.


Merlin Rehema on humanitaarteaduste instituudi kultuurigeograafia suuna doktorant. Oma doktoritöös uurib ta jalgsi liikumist mõjutavaid nii füüsilisi kui sotsiaalseid tegureid ning nende võimalikke mõjutusmehhanisme. 

Teaduslikud huvid: liikuvus, jalgsi liikumine, linnaplaneerimine, linnakorraldus, säästev transport, liikuvuskavad, liikuvuskultuurid, sotsiaalsed praktikad, transpordiplaneerimine, füüsiline keskkond, linnaruum.

Kaitstud lõputööd

 

2023

  • Ille Väster "Kaitseliidu lasketiirude ruumikasutuse konfliktid Männiku lasketiiru näitel". Juhendaja Kadri Kasemets
  • Allan Teistre "Nägemispuudega inimeste liikumisvõimalused avalikus ruumis Tallinnas". Juhendaja Tauri Tuvikene
  • Egon Holger Erik Liinar "Püsivuse ideoloogia ja selle mõjud linnade liikuvusele". Juhendaja Tauri Tuvikene

2022

  • Johannes Nõupuu "Rohealade mõju kinnisvara väärtusele Mustamäe linnaosa näitel". Juhendajad Bianka Plüschke-Altof ja Reimo Rivis
  • Olja Fomina "Liikuvuskeskuste olemus ja tüpoloogiatel põhinev kasutamine Tartu linna näitel". Juhendajad Tauri Tuvikene ja Merlin Rehema
  • Helina Tiitso "Linnamööbel linnadisaini protsessi osana Tallinna linna näitel". Juhendaja Kristi Grišakov 
  • Enel Valli "Urbaniseeruvas keskkonnas kliimamuutustest tingitud üleujutustega kohanemine ja kogukonna kaasamine – Haapsalu linna ja Viimsi valla näitel". Juhendaja Tarmo Pikner ja Kristi Grišakov
  • Riina Parm "Linnalooduskeskkonna võimaldavused lastele ja nende realiseerimist mõjutavad tegurid Tallinna Vormsi pargi näitel. Juhendaja Bianka Plüschke-Altof

2021

  • Eliisa Mõistlik, Viimsi valla elanike Viimsi rohealade kasutus ja tajumine
  • Karina Vabson, Peidetud narratiivid kurepõllu tühermaal Lasnamäel             

  • Merlin Kuklas, Ööeluga kaasnev müra ja võimalikud meetmed selle reguleerimiseks Põhja-Tallinna linnaosa näitel

  • Kristina Elisabeth Kalmus, Klassikalise muusika kontsertide korraldus sotsiaal-majanduslike eesmärkidega avalikus ruumis

  • Helena Veldre, Kogukond ja väikelinna taaselavdamine Türi linna näitel

  • Katrin Annika Poell, Tallinna rahvusvahelise ühenduvuse mõõtmine ja hindamine lennuvõrgustiku põhjal           

  • Külli Lüübek, Energiaülemineku sotsiaal-ruumilised aspektid: ühistute roll taastuvenergia tootmise edendamisel           

  • Irina Smirnova, Korterelamute parkimise korraldamine muutuvas nõukogude ajastu linnas Narva näitel

  • Aleksandr Kuksin, Liikluskorralduslikud lahendused liiklusohutuse suurendamiseks Narva- Jõesuu Metsa tänava näitel

  • Liana Kirspuu, Mustamäe linnaosa noorte vaba aja tegevusruum

  • Geili Heinmaa, Tallinna ühistranspordipeatuste kasutajakogemus Mustamäe linnaosa näitel          

  • Eteri Eha, Üleujutusriskide tajumine ja sellega arvestamine ruumilises planeerimises: Võru linna näide

  • Anu Ansberg, Avaliku ruumi kvaliteedi analüüs Paide keskväljaku näitel

2020

  • Robert Mirski, Miljööväärtuse ajalise lähtejoone kujunemise analüüs senise planeerimispraktika alusel.
  • Ahti Jakson, Vertikaalhaljastuse kasutamise potentsiaal ning selle kasutamist piiravad tegurid Tallinna linnaruumi ehitistel 
  • Mats-Laes Nuter, Tallinna avaliku ruumi kunst linnakodaniku tajukaardil
  • Ave Kallo, Kaasamise mõju avalikule ruumile asulasiseste riigiteede seisukohast
  • Liina Allikas-Pürn, Suvekoduga seonduva kohaloome ja hajalinnastumise suundumused Lahemaa rannakülade näitel
  • Astrid Mai Barsegjan, Koeraomanike sügis-talvised liikumisharjumused Nõmme ja Mustamäe linnaosa näitel
  • Aive Hirtentreu, Jalgsiliikumise kogemuse kvaliteet ühistranspordi kasutuses

2019

  • Liis Sepp, Eakate ootused ja kogemused linnaruumilt sõidutee ületamisel Tallinna näitel.
  • Katrina Kask, Liikumisviisi valiku sotsiaal-psühholoogilised tegurid autokasutuse näitel.
  • Kirsi Kajamäe, Aktiivne vananemine Tallinnas. Eakate liikumist soosivad ja pärssivad tegurid Haabersti ja Kristiine sotsiaalkeskuste külastajate näitel.
  • Eve Lõo, Kodanikuaktivism ja selle avaldumine NIMBY-fenomenile omaste hoiakutena detailplaneeringu menetluse käigus.
  • Märt Pärna, Kinnisvaraarenduste planeerimine läbi arendajate kogemuse.
  • Regina Nahkor, Planeerimiseelistuste tagasiside Põhja-Tallinna linnaruumi kujundamiseks AvaLinn rakenduse ideekorje näitel.
  • Eelika Lumiste, Kaasamisprotsess Nõmme linnaosa üldplaneeringu näitel.
  • Tarmo Richard Klamp, Mustamäe garaažlad ühisomandi tragöödia keskmes.

2018

  • Mari Järvis, Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga ning seda mõjutavad tegurid.
  • Heidi Heinsaar, Osalusdemokraatia realiseerumine läbi kaasava eelarve Rapla valla näitel.
  • Alise Udam, Tallinna Ülikooli tudengite liikuvuskäitumine ja võimalused liikumisviiside muudatusteks liikuvuskava meetmete kaudu.
  • Elle Ljubomirov, Abivahendeid kasutavate inimeste liikumisviisid ja -võimalused linnaruumis.
  • Heret Annus, Säilenõtkus ja võimalike kriisisituatsioonidega tegelemine: kohaliku omavalitsuse ja kogukondade roll Kiili valla näitel.
  • Kaisa Vajak, Linnaaiandus kogukondliku jätkusuutlikkuse toetajana.

2017

2016

2015

Vaata kõiki lõputöid

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Linnakorralduse magistrikraad annab võimaluse edasi tööle minna ministeeriumitesse, omavalitsustesse, eraettevõtlusesse või kolmandasse sektorisse. Õppe läbinud tudengid lähevad edasi tööle spetsialistidena, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. 

Edasiõppimisvõimalused

Linnakorralduse magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Silmapaistvad vilistlased


"Linnakorralduse õppekava esimesel aastal oli mul pidevalt "vau" tunne. Õppejõud, kes seal õpetavad, on oma valdkonna ja uurimisteemade eksperdid ehk nad oskavad oma teemasse süvitsi minna, mis minu jaoks oli kõige inspireerivam. Sessioonõppe puhul meeldis see, et meil oli aega õpitud ja kuuldud kodus uuesti läbi mõtestada. Ja teisel aastal toimus juba teine protsess - kõik need uued aju närvirakud hakkasid omavahel ühenduma ning siis tekkis soov uurida lähemalt kaasamist ja rohegentrifikatsiooni, mida õppekava õppejõud kohe ka toetasid. Saadud teadmised ja kogemused elavad aga edasi, ega see õppimine magistritöö kaitsmisega ei lõppe."


Toomas Haidak

ENDINE Tallinna Linnakantselei strateegilise planeerimise osakonna juhataja

"Töötades pikalt liikuvuse planeerimisel puutusin ma väga sageli kokku linna arengu teemadega, sest linnalist liikuvust ei saa põhimõtteliselt linna planeerimise muudest valdkondadest lahutada. Sealt tekkis mu huvi linnakorralduse vastu. Mis on see, mis muudab linnad nii oluliseks osaks meie elu toimimisel? Ja kuidas muuta linnad paremaks elukeskkonnaks?"

Madle Lippus

tallinna abilinnapea, varasem mtü elav tänav tegevjuht ja Uue Maailma Seltsi aktivist

"Linnakorralduses ei satu kokku mitte ainult huvitavate õppejõudude, vaid ka põnevate kursusekaaslastega, kel igaühel on oma vaatenurk linnades toimuvale. Loengutes ja seminarides toimuvad arutelud on ainult sissejuhatuseks neile tulistele vaidlustele, mis algavad pärast klassiuksest väljumist. Minu jaoks on õpingud siin aidanud oma seniseid teadmisi paremini struktureerida, avardanud oluliselt silmaringi ning aidanud lahti mõtestada seda, mis just mulle linnade toimimise juures kõige rohkem huvi pakub."

Kaido Koppel

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

"Oma igapäevases töös tegelen päevast päeva linna planeerimisega seonduvate küsimustega. Magistriõppesse astumine oli ajendatud soovist õppida linnakorraldust rohkem sotsiaalsest vaatenurgast. Saadav teadmine aitab mõista linnas toimivaid protsesse sügavuti."

Mart Uusjärv

Rahandusministeeriumi ja regionaalhalduse osakonna nõunik

"Linnakorralduse õppekaval saab õppida mõtestama ja analüüsima linnas toimuvaid protsesse, olukorras, kus linnastumise kasv maailmas (sh ka Eestis) on jätkuvalt kiire ning vajadus/nõudlus vastava eriala kompetentsete spetsialistide järele kasvav. Kuna eriala on interdistsiplinaarne ning hõlmab väga erinevate erialade tudengeid, siis on igaühel midagi uut õppida, sõltub tema eelnevalt lõpetatud erialast. Tervikuna peaks tekkima suurem ja üldisem pilt linnadega ja linnades toimuvatest protsessidest."

Erik Vest

tallinna linnavolikogu liige

"Linnakorraldus – see on palju rohkemat kui tuim ametnikutöö linnavalitsuse hoones. Linnakorraldus hõlmab nii olemasoleva elukeskkonna analüüsi kui avalikus ruumis parimatele maailmapraktikatele rakendamise võimaluste leidmist. Linnakorralduse õppekavas sisalduvad erialaained aitavad mõista miks mingid muutused ajaloos on aset leidnud ja millisteks võivad kujuneda nendest muutustest põhjustatud tagajärjed tulevikus. Ainekavas pööratakse suurt rõhku protsesside juhtimise oskuse arendamisele. Kuidas leida kõiki osapooli rahuldav tasakaalupunkt kui oma huvide eest seisavad üheaegselt nii arendaja, kohalik elanik, kogukonda esindav organisatsioon kui ka avalikkust esindav kohaliku omavalituse võim? Kompromisside leidmine, faktidele tuginev argumenteerimine ja erinevate osapoolte vajaduste mõistmine on vaid mõned märksõnad millele linnakorralduse õppekavas sisalduvad ained aitavad vastuseid leida."

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: TAURI TUVIKENE
ÕppeJUHT:SIIRI SOIDRO

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9308