TLÜ blogi

Gerhard Lock: hetkes loodud muusikas ongi maailm

Aprillis tähistab enda tööjuubelit TLÜ-s BFM-i muusikateaduse ja multimeedia lektor Gerhard Bruno Erich Lock.

Gerhard Lock

Lapsepõlves lehitsesin Ida-Saksa Meyers Neues Lexikoni ja leidsin Eesti NSV kohta hallides toonides ja kehva trükikvaliteediga, kuid huvita, linnulennult tehtud looduspildi looklevast jõest, mida ümbritsesid metsad. Samuti lugesin, et Nõukogude Liit hoolitseb väikeste rahvuste eest ja võimaldab neil oma kultuuri säilitada. Alles hiljem õppisin Eesti tegelikku ajalugu tundma, sh seda, et Eesti on olnud maailmasõdade vahelisel ajal vaba riik ja siinne kultuur on palju sügavam, kui propaganda seda esitles.

Lapsena lugesime näiteks saksa keelde tõlgitud vabariigi-aegset lasteraamatut „Jänesepoeg To-too“. See oli paeluvalt kirjutatud ja toredalt illustreeritud. Samuti luges ema meile regulaarselt ette saksakeelset soome rahvuseepost „Kalevala“, mis nähtavasti külvas soome-ugri huvi. Muusikakeskkooli ajal (alates 1993) analüüsisime kompositsiooniõpetajaga Arvo Pärdi muusikat ja samal ajal mängisime venna ja üle-Saksamaalise noorteorkestriga Pärdi muusikat, sh „Peegel peeglis“, „Summa“, „Cantus in memoriam Benjamin Britten“.

Eestisse tõi nooreorkester

Eestisse jõudsime koos venna Hans-Gunteriga eespool nimetatud noorteorkestri kaudu, kus

„Tänu muusikale olen jõudnud Eestisse.”

Gerhard Lock

tutvusin 1994. aastal ka oma esimese eestlannast elukaaslase Maria Erssiga. Koos musitseerides avanes meile Eesti muusika sügav traditsioon, sh Eduard Tubin, Rudolf Tobias, aga ka nüüdismuusika, nt Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüüri teoste näol. 

Eesti keelt õppisime esmalt iseseisvalt grammatikaraamatute abil, 2001. aastal juba eesti keele intensiivkursusel „Studia Baltica“, mis toimus talvel Saksamaal, suvel aga Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Tänu elukaaslasele ja eesti keele kursusele laienes tutvusringkond kiirelt - eriti toetav oli tutvus EMTA muusikateadlase Kristel Pappeliga – ta võimaldas ette valmistada õpinguid Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia muusikateaduse magistrantuuris (2002–2004). Magistritöö Lepo Sumera Viiendast sümfooniast pälvis teadustööde riikliku esimese preemia.
Mu esimene alaline töökoht oli Klassikaraadio internetitoimetaja-arhivaar (2005–2008). 2005. aasta sügisest avanes mul ka võimalus Tallinna Ülikoolis tantsija-koreograafidele muusikateooria loenguid pidada, tänu millele kaasas tookordne TLÜ kolleeg Kerri Kotta mind oma esimesse teadusgranti (2006–2008). See võimaldas mul asuda TLÜs 2006. aasta kevadel tööle muusikateaduse teadurina. 

2008. aastal sai Kerrist minu doktoritöö juhendaja, järgnes meie teine teadusgrant (2010–2012). Tallinna Ülikoolis on mind samuti toetanud Maris Kirme, Andres Avarand, Tiina Selke, Vaike Kiik-Salupere, Angela Arraste, Merike Asszony, Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, Heili Einasto, Orest Kormašov, Eha Rüütel, Iivi Zajedova jt olulised kolleegid. Koostöö koreograafiaga on läbi aastate säilinud ja just praegusel interdistsiplinaarsuse ajal oluline. 

See kõik on mul võimaldanud töötada omal erialal, pakkunud väljakutseid, arenguruumi ja ühtlasi rahvusvahelist suhtlemist akadeemilisel väljal. Samal ajal olen saanud tegutseda heliloojana, sh interdistsiplinaarses koostöös erinevate kunstnikega (EKA, Eesti Meediakunstnike Ühing) ning tegutseda aktiivselt Eesti Arnold Schönbergi Ühingu loov-akadeemilistel festivalidel (alates 2005). TLÜs võttis Tiina Selke mind alates 2008 muusika osakonna rahvusvaheliste muusikapedagoogika teaduskonverentside korraldamise tiimi ning koos Tiina ja Marit Mõistlik-Tammega asutasime CFMAE teadusajakirja (alates 2009). 

Muusikakriitikat, mis oli üks minu tegutsemisalasid juba Saksamaal (2001–2003 Leipzig Almanachis), olen arendanud magistritasandil erikursusel (2007–2015) ning selle toel korraldanud kultuurikriitika avalikke vestlusringe ja noorte kriitikute konkurssi „Luubi all“ (2010–2011). Tiina,

„Tunnen, et minu isiklik areng jätkub õiges suunas ja valdkondade vahelised kogemused kannavad vilja nt uues IKUMUMU õppekavas ja BFM-is laiemalt”

Gerhard Lock

Mariti ja Avo Ulvikuga oleme korraldanud alates 2014 Digitaalse heliloomingu konkurssi koolinoortele, ise olen alates aastast 2013 arendanud kontserdisarja „Noorte heliloojate labor“, sh koostöös KUMU, EMTA ja Elleri kooli kolleegidega. 

BFM kui parim koht eneseteostuseks

Olen arendanud õpetamisstrateegiaid, mudeleid ning erialalist oskuskeelt tänu Peep Nemvaltsile TLÜ teaduskeelekeskusest (alates 2013). Kunstide Instituudis osalesin erinevate komisjonide töös ja olin mõnda aega e-õppe tugiisik. Viimasest kasvas välja kontakt Digitehnoloogiate instituudiga, mis viis mh tänu Aleksander Väljamäele ELU kursuseni improvisatsiooni ja ajulainete loovühendamisest (2017) ning tänu Mart Laanperele gümnaasiumi DigiÕppeVaramu projektis osalemiseni (2017–2019). Alates Kunstide Instituudi BFMiga liitumisest 2015 on IKUMUMU õppekava kaudu tihenenud ka koostöö kunstikolleegidega, sh põnevad ühisained Krista Areni ja Heie Treieriga. Lisaks tihenes koostöö läbi BA tööde juhendamiste BFMi audiovisuaalsete ja ristmeedia õppekavade kolleegide Hagi Šeini ja Alessandro Naniga, samuti sain viimati õpetada Arko Oleski kommunikatsiooni üldaines loovuseteooriaid ja osaleda kolleegidega  õpetajakoolituse arendusprojektis “Loovainete integreeritud õppimine ja õpetamine”. Kõik see ei oleks Saksamaa oludes nii juhtunud. Tallinna Ülikool ja BFM on praegu minu jaoks parim koht eneseteostuseks.Eelkirjeldatud võimaluste väli on praegu aina avardumas nii ülikoolis kui ka ühiskonnas. Tunnen, et minu isiklik areng jätkub õiges suunas ja valdkondade vahelised kogemused kannavad vilja nt uues IKUMUMU õppekavas ja BFMis laiemalt. Sooviksin tulevikus õppetöösse lisada kunstide tajupsühholoogia vaatenurki ja edendada mikrotonaalse muusika võimalusi. 

Olen õnnelik, et mind on usaldatud ja toetatud, olen saanud areneda ja panustada. Koostöö erinevate kolleegidega on mind rikastanud. Tänu muusikale olen jõudnud Eestisse, muusika on mulle avanud maailma, hetkes loodud muusika ongi maailm!