Tantsukunsti uus elu: nomaadid on tagasi koju jõudnud!
Tallinna Ülikooli linnakut ehib hoonetekompleksi värskeim liige Vita. Uus loomemaja on koduks kunstidele, päris omade eripäraste tingimustega saavad end nüüd teiste kõrval sisse seada tantsukunstnikud – koreograafid. Koreograafia õppekava kuraator ja tantsukunsti lektor Oksana Tralla räägib lähemalt.
Kirjelda koreograafide õppetingimusi enne Vita avamist. Mida Vita juurde annab? Miks on vaja just selliseid tingimusi?
Meie õppetegevus toimub alates 2020. aasta jaanuarist uues VITA õppehoones Tallinna Ülikooli linnakus, kus on hetkeseisuga Eesti tantsumaastiku parimad tingimused: kaks vetruvate põrandatega suurt tantsusaali, tehnilistelt hästi varustatud black box ja tantsijate puhkeruum, koos köögi ja garderoobiga. Antud tingimused näivad tantsuspetsiifikat arvestades justkui elementaarsed olevat, kuid natukene ringi vaadates ja mõnda naaberriigi tantsukõrgkooli külastades, saad tegelikult aru, et need on ikka lausa uskumatud. Ma arvan, et need tingimused seavad meie lati väga kõrgele, sest need peab ka vastava sisuga täitma ning publiku ootused on nüüd väga kõrged.
Enne Vita maja valmimist elasid koreograafia tudengid poolteist aastat nomaadielu. Meie praktilised eriala ained toimusid Eesti Tantsuagentuuri ruumides. Tingimused olid head ning külas võib ju tore olla, aga mingist hetkest muutus igatsus päris oma kodu järele väga suureks. Eriti oli seda tunda lõpulavastuste ettevalmistuse ajal, kus tudengid vajasid õhtustel aegadel prooviruume, aga kõik saalid olid paraku ETA kooli õppetööga hõivatud.
Vita annab ruumi mitte ainult tantsutehnika lihvimiseks vaid tudengite oleku, mikrokliima ja identiteeti kujunemiseks. Siinkohal mängib suurt rolli füüsiline lähedus teiste kunsti erialadega, mis mõjutab tudengi arengut märgiliselt.
Koos uue majaga uuenes ka õppekava. Mis on uuendatud Koreograafia BA kava tulevikuperspektiiv: mis on sisulised muudatused?
Uus, 4-aastane Koreograafia bakalaureuse õppekava hakkab asendama senist 3-aastast Koreograafia õppekava. Muudatuse tingib vajadus: see tuleneb asjaolust, et tantsukunsti õpe sisaldab rohkelt oskusaineid, mille kõrgel tasemel omandamine on kolme aasta jooksul keeruline.
Uuendatud õppekava seab eesmärgiks liikumispõhise tantsukunsti arendamise, kuna Eesti etenduskunstide valdkonnas tegutseb praegu vähe liikumisele keskendunud tantsukunstnikke. Võtame tähelepanu alla „mõtleva tantsija” kujundamise, kes kasvab õpingute jooksul koreograaf-õpetajaks. Õppekava sisaldab erinevaid loov-praktilisi, teoreetilisi ja didaktilisi aineid, mis peaksid soodustama koreograafilise mõtlemise ja käekirja kujundamist ning võimet oma loomingut edasi anda.
Õpe jaotub kaheks: alus- ja süvaõpe. Alusõpe kestab kaks esimest aastat ning keskendub tantsutehnikatele, kehatöö analüüsile, tantsukompositsiooni alustele ning üldistele humanitaaria valdkonna ainetele. Süvaõpe algab kolmandal aastal, mil tudeng valib enim huvipakkuva valdkonna ning lähtuvalt sellest oma valik- ja vabaained, mis tema arengut toetaksid. Neljandal aastal toimub lõputöö ettevalmistus, koostöös kahe mentoriga – koolisisese akadeemilise ning koolivälise praktikuga. Õppe jooksul peab üliõpilane läbima kolm praktikat: tantsija, koreograafi ja õpetajana.
Kes on see tulevane tudeng, keda õppima ootad?
Ootame õppima eelneva tantsukogemusega noori, kellel on sügav huvi tantsukunsti vastu. Tudeng peaks olema avatud uutele stiilidele ja mõttevooludele ning koostööle tantsukunstnike ja kaastudengitega.
Koreograafia erialale õppima asumisel on Sul tulevikus võimalik anda oma panus professionaalse tantsuelu kujundamisele nii Eestis kui ka välismaal. Tantsija, koreograafi või tantsuõpetajana saad öelda sõna sekka, mõjutada või ka muuta arvamust tantsukunstist, aga selle kaudu ka poliitilisi ja sotsiaalseid hoiakuid, sest mõnikord ütleb üks liigutus rohkem kui tuhat sõna.