Teade

Imbi Kull (3. VIII 1925 - 13. I 2019)

94. eluaastal lahkus kauaaegne Tallinna Ülikooli ja selle eelkäija, Tallinna Pedagoogilise Instituudi, muusikaloo ja -teooria (1958-2000) õpetaja Imbi Kull.

Küünal

Imbi Kulli käe all on alates 1965. aastast muusikaajaloo teadmisi omandanud tulevased muusikaõpetajad, koori-, orkestri- ja näitejuhid, nende seas tuntud koorijuhid-muusikaõpetajad Lydia Rahula, Taavi Esko, Undel Kokk, muusikategelased Tiit Saluveer, Marika Pärk, Maiu Linnamägi, muusikapedagoogika uurijad Tiina Selke, Maia Muldma, Inge Raudsepp.

Pedagoogitöö kõrval tunnetas ta selgelt muusikalooalase õppekirjanduse vajadust, mistõttu asus neid ise koostama. Mitu põlvkonda keskkooliõpilasi on õppinud muusika ajalugu tema koostatud muusikaajaloo õpikust, mille esmatükk ilmus aastal 1971 ja viimane 1988. Lisaks vene õppekeelega gümnaasiumi klassidele muusikalooõpikute sari aastatel 1999-2006. Metoodilise ülesehituse, tabavate märksõnade, ladusa hästi liigendatud teksti ja arusaadavuse poolest on õpik hea näide ka tänapäeva õppematerjali koostajale. Aegade ja olude muutudes täiendas ta trükke nii džäss- kui ka avangardmuusika peatükkidega, mis tolleaegseid olusid arvestades oli laiemale lugejaskonnale ainuke eestikeelne allikas.

Olulist täiendust muusika õppematerjalile lisasid ka tema koostatud "Muusikateoste vormi analüüs" (1976, kordustrükk 1989), "Valimik ooperisüžeesid" (1988), "Valimik balletisüžeesid" (1992), "Eesti muusika ajalugu koolidele" (1996). Mitmed neist on tõlgitud ja kohandatud vene koolides kasutamiseks. See materjal oli venekeelsele elanikkonnale ja õppuritele enamasti esimeseks aknaks eesti kultuuri juurde.

Väärikus, stiilsus ja hea maitse on märksõnad, mis teda iseloomustasid. Samas on Imbi Kull meelde jäänud põhjalikult ettevalmistatud ja selgelt struktureeritud loengutega kui äärmiselt täpne, nõudlik ning aus õpetaja.

Ta oli meile hea eeskuju õpetajatöös. Ta soovis, et tema õpilased oleksid muusikaliselt laia silmaringiga, näeksid kaugemale kui vaid kohustuslik õppeliteratuur. Seetõttu soovitas ta kontserdikülastusi, tõi ise seminaridesse erinevat muusikat. Meelde on jäänud, kuidas ta pärast oma Ameerika-külaskäiku tutvustas meile Olaf Kopvillemi plaati, mille järel kupleelaul paljude kursuslaste seas populaarseks sai.

Kuni viimase ajani oli Imbi Kullis endiselt tohutut elujõudu – alles oli huvi oma endiste õpilaste vastu, hea mälu, aga ka veel realiseerimata ideid. Ta on olnud mitme põlvkonna muusikaõpetajatele väärikas eeskuju nii õpetajana kui inimesena – kuidas veel aastates inimesena mitte alla anda, säilitada huvi ümbritseva vastu ja realiseerida oma ideid.

Imbi Kulli ärasaatmine toimub 19. jaanuaril kell 10.00 Pärnamäe krematooriumi väikses saalis.

Imbi Kulli mälestades tema õpilased ja kolleegid

I.Kull%2090a%2020.09.159.jpg