AISS: DTI uus Erasmuse ühine magistriõppekava muudab tehisintellekti tajumist
Õppekava on loonud kolm ülikooli koos: Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut, Tampere Ülikooli Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni teaduskond ja Lusófona Ülikooli Loodusteaduste ja inseneeria teaduskond. Kaheaastane ühine magistriõppekava on täielikult ingliskeelne.
Tehisintellekt on juba pikka aega kohal olnud. Ent ehk peaksime korraks rõõmu ja elevuse kõrvale lükkama ning keskenduma ohtudele ja riskidele, mida see ühiskonnas kaasa toob? 2024. aastal võtab digitehnoloogiate instituut vastu esimesed üliõpilased uuele magistriõppekavale „Tehisintellekti lahendused jätkusuutlikele ühiskondadele“ (AISS). Erasmus-programmist toetatud ühisõppekava on loodud koostöös kahe partnerülikooliga: Tampere ülikool Soomes ja Lusófona ülikool Portugalis. AISS käsitleb kestlikke ühiskondi, tehisintellekti lahendusi, koosdisaini ja kodanike kaasamist. Et õppekava, õppeprotsessi ja muu olulise kohta rohkem teada saada, rääkisime õppekava TLÜ-poolse koordinaatori, digitehnoloogiate instituudi digipöörde professori Merja Bautersiga.
Merja, mis on uue Erasmuse ühise magistriõppekava „Tehisintellekti lahendused jätkusuutlikele ühiskonnale“ peamine mõte?
Pea kõik riigid on praegusel ajal hädas nähtusega nimega „demokraatia kadumine“. Kuigi tehnoloogiast on palju abi, võib see selles olukorras toimuvaid protsesse hoopis negatiivselt mõjutada. Tehnoloogiate ja nende kasutamisega seoses on äärmiselt oluline hakata rakendama kriitilist ja austavat mõtteviisi. Probleem laieneb ka keskkonnatingimuste võimendamisele ja ühiskonnaplaanimisele. Seda püüamegi uue Erasmuse ühise magistriõppekava „Tehisintellekti lahendused jätkusuutlikele ühiskonnale“ raames teha.
Uue õppekavaga seoses teeb Tallinna Ülikool koostööd kahe teise Euroopa ülikooliga: Soome Tampere ja Portugali Lusófona ülikooliga. Miks just need kaks ülikooli?
Iga AISS-i partner toob lauale mingi fookusala, mis on õppekava loomise ja arendamise juures oluline. Näiteks keskendub Tampere ülikool kestlikele ühiskondadele, hõlmates nii inimeste kui ka keskkonna heaolu. Seega on tegemist kestlike ühiskondade kõikehõlmava käsitlusega. Rõhku pannakse märksõnadele nagu kaasamine, mitmekesisus, võrdsus ja õiglus disainis. Lusófona toob õppekavasse tehnilise komponendi, kuigi tegemist on multidistsiplinaarse ülikooliga. Nendega tegutseme tehisintellektilahenduste ja disaini kallal. TLÜ poolt on kodanike kaasamine ja koostöö kohalike MTÜ-dega. Vastutame koosdisainimise eest ning teeme koostööd meie inimese ja arvuti interaktsiooni MA uurimisrühma ning teise MA uurimisrühmaga tegeleme avatud ühiskonna tehnoloogiatega.
Milliste MTÜ-dega tehakse AISS-i raames koostööd?
Õppekava on loonud kolm ülikooli koos: Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut, Tampere Ülikooli Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni teaduskond ja Lusófona Ülikooli Loodusteaduste ja inseneeria teaduskond. Kaheaastane ühine magistriõppekava on täielikult inglisekeelne.
Meie partnerid on Biotoopia, Citizen OS, Lääne-Harju vallavalitsus ja Inspirators! Eestist ning telekanal Yle ja Tampere linnavalitsus Soomest. Kõik partnerid on õppeprotsessiga tihedalt seotud ja plaanivad kursusi läbi viia koos meiega või ka iseseisvalt.
Milline saab olema õppetöö?
AISS-i üliõpilased saavad võimaluse külastada kõiki partnerülikoole ning täieliku kogemuse saamiseks seal ka ühe semestri õppida. Selline kombineeritud õpe aitab omandada teadmisi AISS-i peamiste põhimõtete kohta ning magistritöö teemasid valida. Iga riigi üliõpilased peavad külastama lisaks kaht teist programmis osalevalt riiki. Seega puutuvad nad kokku vähemalt kolme erineva kultuuriga.
.png)
Kes on AISS-i üliõpilane?
Õppetöö algab Tallinnast koosdisainimise ja kestliku arenduse eesmärkidega, jätkub Portugalis Portos tehisintellekti, andmeteaduse ja selle rakendustega ning seejärel liigutakse Soome Tamperesse, kus on teemaks kestlikud ühiskonnad.
Ideaalne AISS-i üliõpilane on uudishimulik, loominguline ja julge. Kuigi teemaga seotud hariduslik taust on sisseastumisel eeliseks, pakutakse üliõpilastele ühtlustavaid kursuseid, mis aitavad kandidaatidel enne õppetöö alustamist konkreetsete aladega rohkem tuttavaks saada.
Kas õppekava jaoks on ka stipendiumid?
Jah!
Miks on meil selle ala spetsialiste vaja? Kuidas on see tulevikus ühiskonnale kasulik?
Kui uudiseid jälgite, siis teate! Keskkond vajab jõudu ja abi. Vajame inimesi, kes suudavad kriitiliselt mõelda ja ehitada sildu erinevate distsipliinide ja sektorite vahele.
Millised on tehnoloogia peamised miinused ühiskonna jaoks?
Üliõpilaste, ettevõttete, MTÜ-de ja tööstuse tagasisidest lähtuvalt luuakse ka mikrokraadiprogrammid.
Neid on palju. Üks suurimaid miinuseid keskkonna jaoks on energiakulu. Näiteks tarbib tehisintellekt tohutus koguses looduslikku päritolu energiat, et salvestatud treeningandmetest väljundit toota. Teine miinus, mis ühiskonda mõjutab, on riiklike teenuste puudulik kättesaadavus kõigile. Kõik inimesed ei mahu ühe isikutüübi ja stsenaariumi sisse, ent süsteem sellega ei arvesta. Puudub plaan, kuidas püüda kinni need inimesed, kes stsenaariumide protsesside vahele jäävad. Näiteks inimesed, kes elavad rahvastiku suuremast osast pisut erinevalt. Seega, mida enam saab inimene teadlikuks võimalikest erinevatest perspektiividest, seda enam saab ta teadlikuks ka võimalikest riskidest. Me ei saa neid kõiki vältida, aga me saame neid vähemalt teadvustada ja luua varuplaani.
Millised on Teie ootused sellele programmile?
Ma tahaksin näha suurt hulka selle ala professionaale, kellel on piisavalt julgust, et proovida ja muuta seda, kuidas me oleme ja elame. Ja ma usun, et just AISS-i üliõpilastest saavad need professionaalid!