Eesti avalike tegelaste sünnigeograafia
Tallinna ülikooli tudengite poolt ELU projekti käigus loodud üldine kohamarkeritega valdkonna põhiste kihtide jaotusega kaart - kajastab 20. saj. alguse avaliku elu tegelaste sünnikohti, koos haldusjaotuste kihtidega vastavast ajast. Kaart on koostatud "Eesti avalikud tegelased: eluloolisi andmeid" (1932) teose andmestiku põhjal.
Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) on uutmoodi õppeaine, mille käigus lahendatakse meeskonnatööna elulisi probleeme. Projekti eesmärgiks on koostada Eesti avaliku elu tegelaste sünnikohtade geograafiline jaotus (nii üldjaotus kui ka isikute tegevusalade lõikes) kuni aastani 1940 ajaloolistel kaartidel valdade tasemel. Loodetavasti aitab projekt laiendada inimeste silmaringi Eesti avaliku elu tegelastest, dateerides ja märgistades üles nende sünnipiirkondi, varjunimesid vms. olulist. Arvestades, et otsest kaasajastatud õppematerjali akadeemilises keskkonnas kasutamisel hetkel ei ole, on alust arvata, et antud projekti tulemit saab ideaalselt kasutada koolide õppematerjalina.
Tegemist on kultuurigeograafia elemente sisaldava kultuuriajaloo-alase projektiga, mis uurib Eesti avaliku elu tegelaste päritolu nii üldiselt kui ka uuritavate isikute tegevusalade järgi. Töö käigus kasutati kultuuriajaloo uurimisel kvantitatiivseid analüüsimeetodeid ning kogutud andmeid töödeldakse elektrooniliselt. Eesti ajaloolane ja kultuuriteadlane Marek Tamm märgib, et kultuuriajalugu ei moodusta selgepiirilist teadusvaldkonda, mida iseloomustaks väljakujunenud ja eriomane metodoloogia. Paari sajandi jooksul on kultuuriajalugu teinud läbi teisenemisi, tõuse ja langusi, ning veel tänapäevalgi on tegemist kireva ja dünaamilise uurimisväljaga. Kuni 1970. aastateni domineerinud suunal defineerib kultuuriajalugu tema uurimisobjekt – kultuur.
Kultuuriajalugu on seega ajalooteaduse haru, mis uurib möödaniku kultuuri. Samal moel nagu traditsiooniline majandusajalugu uurib majandust, poliitiline ajalugu poliitikat või sotsiaalajalugu ühiskonda. Selles lähenemises mõistetakse kultuuri üldjuhul võrdlemisi kitsalt kui kaunite kunstide ja teaduste hajusat kogumit.
Tänapäeva prevaleerivas käsitluses ei määratle kultuuri- ajalugu mitte uurimisobjekt, vaid vaatenurk. Selles mõttes saab kultuuriajaloolisest perspektiivist uurida kõiki minevikunähtusi poliitikast ja majandusest kuni söömise ja sugueluni. Kultuuriajaloolist vaatenurka iseloomustab tähelepanu pööramine mitte ajaloolistele reaalidele, vaid nende esitustele ja käsitustele – lühidalt tähendustele. Selliselt mõistetud kultuuriajalugu lähtub seisukohast, et inimeste ettekujutusel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. Niisiis ei huvita tänapäevast kultuuriajalugu kogu mineviku reaalsus, vaid üksnes selle märgilised mudelid – ettekujutuste süsteemid ja tähendusloome praktikad.
Kultuurigeograafia uurimisvaldkond hõlmab nii inimkultuuri materiaalseid kui ka vaimseid ilminguid. Kultuurigeograafiat võib omakorda jagada kitsamalt uurimisvaldkondade järgi (religioonigeograafia, inimgeograafia jmt). Sel teadusel on kokkupuutepunkte ka paljude teiste erialadega. Kogu Eesti avaliku elu tegelasi hõlmavad biograafilised väljaanded pakuvad sobivat materjali taolise kompaktse kultuurgeograafilise uuringu läbiviimiseks.
Projekti raames on välja on töötatud nii üks kompleksne kaart kui ka kolm lisakaarti (lisakaart 1, lisakaart 2, lisakaart 3), millele on kokku kantud 1824 avaliku tegelase andmed. Kõikide kaartide kasutamine on analoogne ning kaartidelt on võimalik leida infot Eesti avaliku elu tegelaste sünnigeograafia kohta. Täpsemalt on kaartidele kantud erinevate eluvaldkondade inimesed nii insenerid, kooliõpetajad, käsitöölised, muusikud, ametnikud, meditsiinitöötajad ja ka kõikide teiste erialade esindajad. Millest tulenevalt on võimalik vaadata kaarte erinevate jaotuste järgi, näiteks valides inimesed, kes tegutsesid tööstustes, ärinduses, avalikus sektoris vms. Lühidalt on kogutud andmed jagatud kaartidel laiali eraldi üheksa teemaploki peale. Kaks neist plokkidest viitavad 1922. aasta ja 1938. aasta Eesti haldusjaotustele.
Artikli autor: Projekti loojad